Natuke kohast kus ma elan

Ma mötlesin, et kirjutaks väheke kohast kus me elame ja meie eilsest seiklusest naabriga.

Me elukohaks on Ülem-Austria maakond mille pealinn on Linz. Linzist asume kuskikl 70 km kaugusel ca. kolmetuhande elanikuga linnas Eberschwang.

Eberschwangi kolisime me 18. Aprillil 2013 koos enamjaolt vanemate abiga, kes tulid Eestist meile kaubikuga appi. Enne seda üürisme majakest Senftenbachis. Meie maja asub küla ääres ja kuskil viiesaja meetri körgusel. Ülem-Austria on jaotatud neljaks neljandikuks ja meie küla asub  Innviertelis ja me kuulume Ried im Innkreisi valda. Meie neljadikust jookseb läbi jögi Inn, kust on ka pärit nii valla nimi mis tähendab otsetölkes Ried Inni käänakus ja ka neljandiku nimi mis tähendab Inni neljandikku.

Oma külast me mägesid ei näe kuna küngas on ees, aga kohe künka taga avaneb pilt Alpidele. Samuti näen ma neid hea ilma puhul tööle söites. Mägedeni jöudmiseks tuleks arvestada kuskil 40 minutit söidu aega minu juurest kui on soovi neid katsuma minna. Austria üks köige ilusamaid külakesi, mida on ka Hiinlased kopeerinud – Hall Statd – asub minu juurest ka kuskil 100 km kaugusel. Mägede ja järvede vahel.

Me oleme igati rahul oma asukohaga, eriti looduse poole plealt. Me oleme önneks piisavalt kaugel mägedest, et järske ilmastike muutuseid ja äkesetorme ja lume torme meil ei ole. Oleme küll naabritelt kuulnud, et kui on lumetorm siis tuiskab ka Eberschwangi kinni, aga see juhtub tunduvalt harvemini kui mägede vahel.

Mis aga meie elu kirevamaks teeb on meie naabrid.

Meie maja asub esimeses reas kui tulla Autobahni poolt. See on teine maja ja maisikollast värvi. Esimeses majas elab perekond. Ema on austerlane ja isa rumeenlane. Neil on kolm tütart kellest üks elab juba oma elu. Teised kaks on kodus. Ühel neist on tüdruk söber kellele meeldib väga lärmata. Köige väiksem käib koolis ja söidab ringi rolleriga mis on üsna vali. Nende naabrite puhul ongi peamine probleem, et nad on valjud. Oleme kaks suve nende lärmamist kannatnud ja otsustasime, et see suvi püüame nendega rääkida. Mai kuus oli paar korda kus nad jälle oma aias pidutsesid ja tegid löket. Viimane kord viskas meil üle kui kolmveerand üks ärkasime kiljete ja naeru peale ülsesse. Sel korral karjus Michael aknast, et nad vöiksid veidi vaiksemad olla. See toimis möneks ajaks. Enamast ollakse aga lärmakad enne rahu aega mis on 22 :00 Austrias, mis töttu tuleb see lihtsalt enam jaolt ära kannatada.

Laupäev vastu pühapäeva olime me juba 23 :00 paiku magama läinud ja järsku hakkas meie akna all mingi möll ja pidu pihta. Hullult kisati ja naerdi ja kuulda oli kuidas üks öllepudel teise järgi lahti läks. Meie olime aga selle peale üleval ja üsna pahased. Samal öhtul ei olnud aga mötet minna nendega rääkima, sest kui inimene alkoholi tarbib siis ta reaktsioon vöib hoopis teine olla kui kainena. Lihtsalt ei näinud me sellel mötet. Nii siis kutsusime nad pühapäeval korra enda juurde terassile kovile ja rääkisime ka oma probleemist, et nad on liiga lärmakad. Selle maja pernaine muutus kohe kaitsvaks ja talle üldse ei meeldinud see, et me neile ette kirjutame, et nad lärmata ei vöi. Aga möne aja pärast nad aktsepteerisid seda, sest me selgitasime neile üsna pöhjalikult, et kui nad väljas istudes niisama räägivad siis me neid ei kuule, aga kui hakatakse kiljuma vöi lärmama, siis seda me kuuleme ja see on äärmiselt häiriv. Igal juhul me loodame, et probleem on lahendatud. Eks aeg näitab seda.

Meie majast edasi elab roosakas majas üksikisa koos oma viie lapsega. Köik lapsed on täisealised aga elavad veel kodus. Me oleme paar korda ka külas käinud ja eks neil paras sega-summa-suvila ole, aga samas saavad nad ka kenasti hakkama. Kui me Ebereschwangi kolisime siis oli naabril parajasti käsil lahutus oma naisest, kes oli teise mehega Mallorcale elama kolinud ja kogu perekonna ja vara Austriasse jätnud. Muidu on nad üsna rahulikud ja erilist tähelepanud ei ärata, kui v.a. koera haukumine aga seegi päevasel ajal.

Maja edasi on naaber kellega me maja taga maatükkidega kokku puutume. Vat seal elab töenäoliselt meie tänava köige uudishimulikum naine. Tal on täpselt alati teada mis kell me tööle läheme ja koju tuleme, kes meil külas käivad ja kui kaua nad meie juured on. Lisaks sellele tuntakse haiglast huvi ka meie aia vastu ja kuidas see välja näeb. Aga positiivne seal juures on, et valvekorea meil vaja ei lähe, sest naabrinaine teeb selle töö ära.

Nende körval kohe elab üks gei paar kelle vanemad elavad nende vastas, nad on ülirahulikud ja mitte millegiga tegelikult silma ei hakka. Vahest jooksevad nende kutsud ringi aga see kedagi ei häiri, sest nad on nii ülisöbralikud.

Meie vastas on kaks maja. Esmene tee äärest kuulub ühele perkonnale, kus pereemal on sees oma firma – küünestuudio. Toredad inimesed, eriti millegagi silma ei jää, kui välja arvata nende poeg oma mopeediga mis on üles tuunitud ja väga vali, nii et kui ta söitma läheb on kuulda veel küla teise otsa mootori räuskamist. Ja nende körval elab üks vanem rumeeniast pärit paar kelle poeg on juba täiskasvanu ja elab Viinis. Nad on vist köige rahulikumad naabrid meie tänava peale.

Üldselt on meil üsna rahulik. Päeval on muidugi autosid ka kuulda, sest me oleme üsna tee ääres ikkagi.Üldiselt.  Austrias on väga raske kuhugi körvalisse kohta oma elamist saada. Aga sellest pikemalt millalgi hiljem.

Kena Esmaspäeva!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s