Kasside probleemid

Enamasti kevadest sügiseni tahavad me kassid öösiti õue minna. Päeval magatakse hambad laiali toas ja kui hämaraks läheb siis nõutakse õue laskmist. Talvel siis kui lumi maas isegi ei pisteta nina välja. Viimsel ajal tundub, et on kuri kass meie hoovis käima hakanud mis tõttu enam öösiti Boris välja ei kipu. Ju siis lõikuvad teritooriumid.

Ega meil midagi selle vastu ei ole kui nad kogu aeg toas on. Las olla. Üleeile öösel nõudis Boris kuskil kell 4 hommikul õue laskmist. Mina seda ei kuulnud, mis tõttu läks Michi teda õue laskma. Eile siis tehti õhtul nunnu nägu pähe ja järjekordselt õue ei tahetud minna. Meie sellest suurt numbrit ei teinud ja läksime magama, Boris toas.

Nagu ma ühes eelnevas postituses maininud olen on meil teatud aja hetkedel olnud kassidega probleeme. Tegelikult on see probleem vaid ühe kassiga – Boris. Doris on täiesti normaalne harju keskmine kass kes käib omapead ja ei tekita kunagi mingit probleemi. Aga Boris on teist moodi. Teist moodi on tal juba see tähelepanuvajadus. Ükskõik kes külla ei tule ollakse sõbrad nurutakse pai ja sülle. See meid ei häirigi, kuna enamik inimestes kes külas käib on kassisõbrad ja paitavad hea meelega. Probleem on pigem selles, et kui miskit ei sobi siis hakatakse põrandale pissima.

Alguses me arvasime, et äkki on põletik. Sai arsti juures käidud, aga tema ei tuvastanud midagi. Igaks-juhuks anti talle aga rohud aga see pissimise maania jätkus. Mõnda aega tegime seda tralli kaasa ja käisime arsti vahet. Proovisime igasugu hormoone ja värke aga ei aidanud midagi. Loomaarst siis pakkus välja psüholoogi juurde minekut. See oligi koht kus me panime asjale piiri. Kuna enamasti pissis ta põrandale siis kui teda mingil põhjusel välja ei lastud siis otsustasime, et laseme tal oma tahtmist saada – kui ta tahab õue siis enam ei takista. Lisaks panime ühe pissikasti sinna kohta kuhu ta oma loike tekitas ja vahetasime vaibad ära (vahemärkusena, see pissi probleem oli juba eesmises elukohas, kolides kadus see mõneks ajaks ära aga siis tekkis uuesti).

Peale seda ei ole enam probleemi olnud. Kuni tänase öö trallini. Ärkan siis mina ülesse kassi kisa peale. Kell oli kaks öösel ja läksin teda välja laskma. Kass siis tormas nagu hobune ülemise korruse vetsu ukse juurest terassi ukse juurde ise jumalast õnnelik. Korra käis peast läbi, et väljas sajab ja tema ilma ringi vaatamiseta kargab õue ja paneb kohe nelja tuule poole ajama. Tundus natuke tavatu see käitumine.

Kuna meil on esik sensorite peal ja alumise korruse oma oli kassi pärast välja lülitatud, siis ma pidin selle käsitsi sisse lülitama, sest maja oli pime. Hakkasin ülesse minema kui järsku märkasin, et ukse esine vaip on kortsus. Aimasin juba ette mis seal olla võib – Boris oli loigu vaiba peale maha pannud ja püüdis seda ära peita. Ehk siis ma sain keset ööd kassi pissi koristada. Õnneks me uued vaibad on sellised mida saab pesumasinas pesta. Muidu ei oleks suurt numbrit sellest, aga ma ei jäänud enam magama. Vist kuskil nelja paiku sai jälle uinutud.

Hommikul oma nägu Boris ei näidanud, mis tähendab, et ta teab väga hästi mis ta valesti tegi. Kuri olen ta peale muidugi ka. Oleks, et juhtus õnnetus ja ei jõudnund pissikastini – ei pissikast oli enne seda loiku ja täiesti saadaval ja puhas. Veel lähemal sinna kus me ta jätsime olid kaks teist pissikasti. Lisaks, pole pikemat aega meil sellist jama enam olnud. Mu mõte oli, et ju siis miskit ei sobinud talle. Võib-olla sai liiga vähe tähelepanu. Kahjuks sellest kassist on mul natuke raske aru saada, pikka aega on kõik normaalne ja siis pöörab jälle ära. Nii palju ma igal juhul tean, et tulevikus enam isast kassi ei võta.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s