Neli aastat Österreich’is

Ma mäletan suurepäraselt seda hüvastijättu Tallinna Lennujaamas. Osa asju pidin ma kohvrist välja pakkima ja emaga tagasi saatma, sest mul oli hunnik ülekilosid kaasa pakitud. Sõpradest tuli ainukesena mind ära saatma Gerda, kellega sai viimase minutini jutustatud.

Esimene lend viis mind Eesti Õhuga Rootsi kus mul oli neli tundi ooteaega. Käsipagas oli suht raske ja nii ma siis otsisin koha Starbucksis ja ostsin endale ühe kohvi ning kukkusin netis niisama surfama. Mõne aja pärast oli aga internet läbi loetud ja mõtlesin ägades pagasi raskuse all, et vaataks ringi. Oma rõõmuks avastasin, et Absoluti viin oli mega odav. Kuhjasin enda paar lemmikut kärusse ja lisaks kõikidest mini pudelitest ühe prooviks. Kassas öeldi aga, et Euroopa Liidus reisides ei tohi ma ned kaasa võtta. Mingi Rootsi seadus. Jube kahju oli sellest.

Lõpuks hakkas boarding SHSi lennu peale. See oli hetk kus ma siis hakkasin millegi pärast nutma. Esiteks oli see samm tundmatusse, sest ma ei osanud õieti saksa keelt ja töökohta mul ka ei olnud. Ainuke asi mis mind ootas oli armastus – inimene kellega ma selleks ajaks üle pooleteise aasta koos olin olnud ja sellest aasta kaugsuhtes. Teiseks oli kõige tuttava maha jätnine. Hirm teadmatuse eest ja mis kõige kurvem oli kõigi kallite inimeste Eestisse jätmine.

Münchenisse maandudes oli mul vastas Michael. Münchenist Auatriasse on ca poolteist tundi sõitu. Esimesed päevad olid rasked. Mingi seletamatu kurbus oli südames ja kõik oli siiski vaatamata sellele, et ma olin pool aastat Austrias veetnud võõras ja teist moodi. Kaua ma passida ei saanud, sest Austria seaduse järgi tuleb oma elukoht kolme päeva jooksul registreerida. Lisaks oli Michael mulle aja kirja pannud koolituse keskusesse, kelle ülesandeks oleks olnud olla mulle töö otsida.

Selles ametiasutuses olid aga inimesed üsna ülbed. Põhimõtteliselt ei viitsinud keegi minuga tegeleda ja suhtumine oli, et mida ma Austriast üldse otsin. Räägiti ka mingis eriti keerulises saksa keeles. Kokkuvõttes ei saanud ma neilt mingit abi. Saadeti vaid nimekiri firmadest kes mu vastu huvi tunda võiksid. Mis mul juba enda jõududega koostatud oli.

Samal päeval registreerisin ma end ka Austria töötukassasse. Vat seal olid inimesed toredad. Mulle pakuti võimalus välja kursustel osaleda kus lisaks maksti selle eest, et ma hommikupoolikuti kohal käin 15€ päevaraha. Kursused olid lihtsamad. Näiteks üks neist oli hispaania keel. Siis õpetati psüholoogiat. Kolmapäevad olid kohustuslikud CVde saatmis päevad. Reedeti võttis iga üks miskit söödavat kaasa ja istuti niisama ringis ja jutustati. Selline võimalus antakse kõigile kuueks nädalaks.

Mina kasutasin seda võimalust vaid kolm nädalat, sest mul vedas ja ma sain väga kiiresti töö. Kõik algused on rasked ja esimene kuu oli ka töö juures raske. Aga nagu ma juba eelnevalt maininud olen olen ma mega rahul ja õnnega koos, et ma esimese laksuga nii laheda ja enda jaoks sobiva töö leidnud olen.

Vahepeal käisid ka mu vanemad mul autoga külas ja tõid mulle hunniku igasuguseid asju. Ma võin öelda ka seda, et mul on praegugi igas toas tükike Eestit. Lisaks ostisin ma oma esimese auto – 1993. Aasta Nissan Primera, mis praeguseks sõidab mu ema jutimise all mööda Eestimaa teid.

Kui keegi küsib minu käest kas mul on kodu igatsus, siis on mul sellele raske vastata. Oleneb kuidas keegi koduigatsust defineerib. Ma igatsen kõige rohkem oma perekonna järgi. Kõige suurem on see igatsus kui on mõni püha või niisama istutakse koos. Enamasti saan ma sellest osa kui me läbi erinevate neti kanalite helistame, aga kohal olemine on midagi muud. Vahest isutavad mõned asjad mida, ema on küpsetanud/kokanud. Toitudest igatsen ma kõige enam kala. Vahest igatsen selle Kaiu rahu järgi. Vahest jalutuskäike Anneliga. Vahest Saaremaad ja merd. Aga kõige enam perekonda ja inimesi kes Eestisse jäid.

Praeguseks olen ma olukorraga harjunud ja me oleme Michaeliga Eberschwangi ka päris oma pesa pununud. Mis tulevik toob seda me ei tea ja eks seda näitab aeg.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s