Mis veel teoksil olnud?

Alustuseks tahan tänada kõiki kes mu sünnipäeva meeles pidasid. Eemaldasin meelega kõik sotsiaalmeedia jäljed sellest, et näha kui paljudel see siis päriselt ka meeles on. Oli üsna palju üllatusi ja pigem positiivsed, et nii paljudel ma ikka meeles olen.

Peale sünnipäeva pidustusi lahkusid vanemad kuskil kella ührteist ajal minu juurest ja suundusid edasi Saksamaa poole. Nende järgmine öömaja oli plaanitud Würtzburgi. Mina jäin aga koju, sest pidin järgmisel päeval tööle minema. Veetsin päeva veidi koristades. Samuti oli vaja poes käia, sest külmkapp oli tühi. Michael ei olnud seda vahepeal eriti täiendanud. Muidu veetsime rahuliku õhtu kahekesi vaimselt valmistudes järgmiseks tööpäevaks.

Viimased kolm tööpäeva enne puhkust läksid suhteliselt kiiresti. Üsna palju tööd oli mis tõttu polnud ka mingit kirjutist vahepeal. Reedel käisime Johanna ja Carinaga sõidul musta. Mis see täpselt oli kirjutan ma hiljem, siis kui kõik pildid kätte saan.

Reedel siis koju jõudes oli naabritel pidu täies hoos. Kuna Michael oli sõbra juures ja kell oli veidi üle kümne ma sellele eriti tähelepanu ei pööranud. Kusagil üheteiskümne paiku jõudis ka Michael koju. Naabrite peo vaibumist ei olnud kuulda. Kuna meil mõlemal oli üsna pikk tööpäev seljataga tahtsime magama minna. Michael oli terve hommiku keldri aknaid meie kivideks ette valmistanud mis tõttu ta oli eriti väsinud, sest sellega kaasnes äärekivide lõikamine ja betooni valamine. Väljas oli ka kuskil 36 kraadi mis omakorda väsitas.

Panime siis kõik aknad selle palavusega kinni, et vähem lärmi väljast kostuks. Muidugi veidi kõvema pauguga, et naabrid ka asjast arunsaaksid, et poolkasteist tahame me magama minna. Just siis kui ma suutsin lõpuks magama jääda hakkasid naerud ja kilked kostma. Selle lärmi peale olime me mõlemad jälle üleval.

Ma olen eelnevalt maininud, et oleme naabritele nii mõnelgi korral öelnud, et nad võiksid vaiksemad olla peale seda kui öörahu kehtima hakkab. Ühe korra kutsusime isegi enda juurde kohvile. Selle peale vaid solvuti ja lõpetati teretamine.

Kuna me olime mõlemad mega väsinud nii muljeterohkest päevast kui ka kohutavast palavusest siis ma otsustasin minna järjekordselt naabrite juurde paluma, et nad vähe tooni maha keeraks. Selle asemel, et vabandati hakkati mu peale karjuma, et nüüd aitab ja nad kaebavad meid kohtusse. Ma olen õnneks hea närvikavaga ja ütlesin neile, et palun väga, järgmine kord kutsume siis politsei. Enne kui midagi sealt vastu tuli keerasin ma ringinja läksin koju. Michael oli muidugi maruvihane, et mu peale häält tõsteti. Tal on seda temperamenti siinkohal veidi rohkem, mis tõttu oligi parem, et minusugune üldse midagi ütlema läks.

Kuna tundub, et meie naabri saagat muud moodi ei saa lahedada kui politseisse minna, siis käisimegi laupäeval nõu küsimas, et mis edasi. Tahtsime tegelikult juba kohe avalduse teha, aga politseinik ütles, et targem on järgmine kord nad kohale kutsuda. Ta imestas isegi, et me nii kaua viitsisme kannatada.

Kuna vihma sadas ja me olime öistest seiklustest väsinud veetsime laupäeva filme vaadates. Käisime korra ka Johanni juures ja siis söömas. Pühapäev möödus ka üsna rahulikult. Lõunatasime vahelduseks ka Sabine juures, kes oli tortillasid valmistanud.

Esmaspäeval kell seitse hommikult toodi kohale kivid mida me siis peale vihmasaju lõppemist ümber maja ka enamuse päevast jaotasime. Kuna Michael oli natuke üle poole kogusest rohkem tellinud pidime Johanni traktoriga appi kutsuma, et need tagasi viia. Selles sthtes on hea, et iga kord kui on miskit vaja ei ole vaja pikalt paluda. Johann on kohe platsis ja töö tehtud. Lõpetasime oma päeva kell kaheksa õhtul. Teisipäeva hommik kulus garaazi taguse koristamisele. Reedel ootavad mind viis prügikotti mis tuleb jäätmekogumiskeskusesse viia.

Kolmapäeval oli jälle vihmane ilm ja lisaks kõigele üsna külm. Kuna me olime terve algava nädala Fabiani nii hommikuks, lõunaks kui õhtuks toitnud oli ta nii armas ja kutsus meid hommikusöögile. Muidugi, ega see toitmine niisama ei olnud vaid ta aitas meid terve aja kõikide meie toimetustega. Mistõttu me pakkusime välja, et võtame toidu kaasa. Eks see vallaliste meeste teema ole, et isegi või on kaks kuud vana. Sain ka ema suurepärast värkset mett maitsta, kuna Fabianil oli seda veel alles. See maitses nii hästi. Väike koduigatsus tuli ka peale. Sellele aitas kaasa ka see, et Heleen samal ajal Eestisse lendas. Tekkis tunne, et tahaks ka… Peale Fabiani käisime korra linnas ringi vaatamas ja lõpetuseks hankisime mõned filmid millest osa ka ära vaatasime.

Täna hommikul tegutsesime veidi majapidamise kallal ja pärastlouna veestime Schmidingu loomaias. Temperatuur oli täiuslik seal ringi käimiseks ja kõik loomad olid väljas ja ärksad. Pantrid, tiigrid, gorillad ja ahvid kõik on nähtud. Õhtuks on plaanis veel üks osa filmidest ära vaadata ja niisama rahulikult teineteise seltskonda nautida. Kuna Michael on pidanud eelnevad puhkused õppimisele kulutama, siis on tõeline nauding temaga need kaks nädalat koos veeta. Meie esimene kodune puhkus koos.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s