Niisama lobisemist

Es ist Freitag, Freitag, Freitag!

Mõtlesin veidi loba juttu täna kirjutada. 14 päeva pärast saan ma vanematega Frankfurdis kokku. Nüüd on asi nii kaugel et saab kahe käe sõrmedel ja ühe jala varvastel juba lugeda kaua on jäänud jällenägemiseni. Vanematega on plaan siis 17;18 ja 19 juuli ringi rännata ja 19. õhtul siis minu juures maanduda. Kuhu me rändame, sellest ma kirjutan natuke hiljem. Ma täiega juba ootan.

Eile käisime me Peterskircheni küla kõrtsis söömas. Mul oli küll kõht tühi aga midagi sooja ma otseselt ei tahtnud nii, et ma sõin brettl jauset. Kõrtsis on suht põnev käia, kuna kõrtsmik teab kõiki küla kõlakaid. Näiteks praegu on suureks teemaks Michaeli kunagine naaber. Tema naine lasi kodust jalga ja hakkas küla pastoriga kokku elama. Pastor plaanib oma ametikohalt pühapäeval tagasi astuda. Enamasti on teemaks, kes kelle peale kaebas ja kes ei saa maad ära jaotatud. Ja siis n.ö. Peterskircheni põliselnikud, kes eelistavad oma perekonna liikmetega abiellumist ja kes kellega koos on. Mina neid inimesi ei tunne. Ma tean mis majas nad elavad ja kuidas nad välja näevad, aga ma pole elus ühtegi sõna nendega vahetanud. Enamasti need küla jutud lähevad minu puhul küll ühest kõrvast sisse ja teisest välja, kuid ikkagi on põnev vahest kuulata kuidas külas elatakse.

Oma ostulisti pole ma pikemat aega posititanud, kuna ma ei ole väga palju poes käinud ja sama asja postitada kogu aeg ei ole ka mõtet. Värsked asjad on meil aiast saada ja õhtuti me söömegi enamjaolt ainult salatit. Mulle kirjutas üks päev üks neiu, kes imestas minu ostulisti põhjal, et ma veel südamerabandust ei ole saanud. Ma iskilikult ei arva, et ma toitun nii ebatervislikult. Vahest tuleb ikka ette , aga kellel ei tuleks? Pigem on minu puhul probleem kogustes. Hetke eesmärk ongi õhtuti süsivesikuid vältida ning tasa pisi toitukoguseid vähendada . Ja ma võin kinnitada, et mu tervis on tip-top-a-okay. Mul on kõik tervise näitajad ideaalses väärtuses ja kontrollis käime me Michaeliga regulaarselt.

Kiisud on viimasel ajal ainult õues. Nad käivad toas vaid söömas. Kuna Shebat on ebamugav Austrias osta, sest nad ei ole kunagi pakendatud karpi siis mõtlesin katsetada, et äkki söövad nad Whiskasi ka. Ma tean, et mingit pressitud jama ei tasu neile pakkuda, sest sel puhul lakutakse vaid see vedelik sealt ümbert ära ja muu jääb puutumata. Whiskasi puhul nad söövad vaid pasteeti kus on lihatükke sees ning kastmes olevaid päris lihatükke. Boris ei olegi mure. Tema sööb kõike mis ette pannakse ja topelt kogustes. Doris on valiv nii kuivtoidu osas kui ka märja toidu osas. Mistõttu arvestame pirtsakama kassi vajadustega.

Täna on meil plaanis sõita Passausse. Wels oleks meie elamiskohale küll lähemal aga Passaus on suurem valik ja suuremad poed. Nädalavahetuseks me suuri plaane ei tee. Eesmärk on chillida basseinis ja võib-olla homme grillida.Tahaks vahelduseks niisama ka olla, sest kogu aeg on keegi külas.

It’s getting hot out here…

Tere tulemast kuumalaine!

Tegelikult on juba teisipäevast saati soe. Eile oli veel talutav ja tänase öö jooksul jahtus kõik üsna ilusti ka maha. Kuid see on alles algus. Töönädala alguseks lubab kohati lausa 37 kraadi ja see on juba palav.

Mulle meeldib soe, aga palavus enam mitte. Kõige ebameelivam on kui isegi öösel temperatuur alla 20 kraadi ei lange. Siis tekib selline tunne, et ei puhka välja.

Kui ma 2011 Austriasse kolisin, siis oli juuli jube külm. Siis läks Augustis järsult palavaks, mis jäi kestma Septembri lõpuni. Mäletan, et mul ei olnud miskit kerget suveks selga panna, sest me firmas on reegel, et õlad peavad kaetud olema ja kleit põlvini ulatuma.

Laupäeval plaanime Michaeliga Passausse klimatiseeritud ostukeskusesse põgeneda. Peamine põhjus on, et Michaelil ei ole mingeid õhukesi pükse ja mehed ei tohi meie firmas lühkadega ringi joosta.

Nädalavahetused on veel talutavad, sest siis saab basseinis või külma dushi all end jahutada. Mille üle ma üldse ei rõõmusta on, et kuumalaine haripunkt saabub esmaspäeval-teisipäeval. 8,5 tundi kerget sauna. Leevendus kuumale peaks saabuma alles neljapäeval.

Minu jaoks ei pea suvi olema teab mis palav. Optimaalne oleks kuni 25C. Minu jaoks on suve puhul tähtis päike. Nii kaua kui päke paistab on ka tore olla. Aga mis ma ikka vingun. Suvi on niigi lühike ja tasub sellest maksimum võtta. Ise ma vingusin terve talve, et mul on külm ja tahaks kuhugi kõrbesse. Siin see soe nüüd siis on.

Töö jutte

Eilne päev möödus uskumatult kiiresti. Nagu ma eelmises postituses mainisin olin ma tarnija juures auditeerimas. Auditite tegemine on üks osa mu tööst mis tõttu ma pean paar korda aastas kuhugi reisima, Enamus tarnijaid on mul Inglismaal mis tähendab, et väga kaugele mu reisid ei vii. Eelmine aasta sai nii palju USAs käidud selle pärast, et ma oli teises tehases abiks. See aasta saab olema tundvalt rahulikum, mis on samuti hea.

Mul on siia maani ainult positiivsed koegmused oma tarnijatega. Nad lasevad mind igale poole ligi ja ma saan kõike mis ma tahan vaadata. Kui on kuskil süsteemis viga, siis aktsepteeritakse seda ja parandatakse see ära. Üsna põnev on ka vaadata kuidas keegi oma sisemisi protsesse reguleerib ja kuidas firmas tööd tehakse.

Auditid on väiksem osa mu tööst. Enamasti on mul tegemist tarnijate kvaliteedi teemadega ja nende parandamisega ning artiklitega mis esmakordselt turule tulevad või on läbinud mingi muutuse. Esmaartiklite puhul ma kontrollin pabereid ja tehnilisi parameetreid, et kas nad ikka vastavad nõuetele. Kvalieedi puhul kui avastatakse, et varuosas on kuskil viga siis on mu ülesanne kindlaks teha mis viga see on, kes on selle põhjustanud ja selle kõrvaldamine. Eesmärk on siiski, et vigu ei oleks ja enamasti tegelen ma nende ennetamisega. Ennetamise kõige parem viis ongi auditite läbi viimine ja tarnija tegevuse kontrollimine.

Reisida saan ma erinevatel põhjustel üsna palju oma töös. Kahjuks on enamus reise seotud pigem mingisuguste suuremate kvaliteedi teemadega. Sel juhul on mu ülesanne vaadelda protsessi ja kindlaks teha mis põhjustel on see viga tekkinud. Vahest on ka põhjus suurema koguse dokumentide kontrollimine. Kohapeal on parem olla, kuna kui on kuskil mingi viga sees, siis saab selle tunduvalt kiiremini kõrvaldatud kui meili vahenusel või telefoni teel.

Vahva on ka see, et mu töökeeleks on inglise keel. Mu saksa keel ei ole halb, aga elu teeb siiski lihtsamaks keel mida ma oskan juba alates 9. eluaastast. Mis ma veel märganud olen, et need õudsad väljendid ja laused mis õpetaja Toome tunnis iga nädal tuupima pidime on ennast ära tasunud. Inglastele meeldib väga kui ma neid kasutan. Nad üritavad iga kord mulle midagi uut õpetada.

Ma võin päris ausalt öelda, et mulle meeldib mu töö väga. Tööülesanded on vahelduvad ja iga kord on mingi muu üllatus. Kolleegid ja ülemus on suurepärased ja palga üle ei saa ka kurta. Lisaks pole vaja kuhugi kaugele tööle sõita. Kuna mul on n.ö. üheksast viieni töö, siis tööreisidel on ka võimalus miskit peale tööd vaadata. Niisamagi kui aega ei ole ja on intensiivsed tööpäevad näed ühte-teist ümbruskonnas ja õpid uusi inimesi tundma.