I am boring and I love it!

Meie nädalavahetused. Enamasti hakkab Austrias nädalavahetus peale kahtteist reedel. See tähendab, et kell pool üks olen ma tavaliselt kodus. Enamasti söön ma siis üksinda kergema lõuna koheseks nälja peletuseks a la jogurti või kodujuustu. Kui mingil seletamatul põhjusel jääb mul hommikusöök söömata siis nillin ma ema toodud suppe või siis mulgikapsaid (mis on nüüd mul otsas). Michael on reedeti kuskil nelja viieni enamasti tööl.

Kui ma ei ole neljapäeval jõudnud koristada, siis peale lõunasööki hakkan ma tavaliselt koristama ja alles siis lähen prügi viima. Ma käin iga nädal prügi viimas, sest ma eelistan pigem vähem korraga ja kiiremini sellega ühele poole saada. Mulle lihtsalt ei meeldi see ja mulle ei meeldi ka need inimesed, kes me prügi sorteerimist kulli pilguga jälgivad. Näiteks üks kord sain ma sõimata selle eest, et ma valesse konteinerisse prügi viskasin. Nad käskisid mul seda välja koristama hakata. Ma muidugi ei lase endale liiga teha ja hakkasin vastu protestima, et see on õige konteiner, et vaadaku mis seal sees on. Ei ütlesid, et pean prügi välja rookima. Ma siis hakkasin oma prügi sealt välja võtma. Muidugi oli mul meeles mis me see nädal sõime ja kui see töötaja üritas mulle mingit kala ümbrist pähe määrida siis ma ütlesin päris kurjalt, et see ei ole minu prügi ja ma ei võta seda sealt välja (omg kui haledalt see kõlab). Lõpuks sekkus teine töötaja ja vabandas, et oli konteineri valesse kohta pannud ja ma panin enda prügi ikka õigesse kohta. Miks ma seda tegin oli ka see, et see õiges kohas konteiner oli nii täis kui täis. Mis mind kõige enam häiris oli see, et see töötaja kes sundis prügi välja võtma lausa nautis seda, et sai mind kiusata ja ei vabandanud ka, et tema eksis. Ma muidugi olen nüüd hingepõhjani solvunud. Pärast seda ma eelistan sealt nii kiiresti kui võimalik lahkuda.

Peale prügi auto mängimist käin ma enamasti poes ja ostan õhtuks toidud ära ja järgmiseks päevaks hommikusöögi. Enamasti ma rohkem lihtsalt ei viitsi.

Laupäevad hakkavad meil korraliku pika hommikusöögiga, kus me arutame maailma asju ja teeme ülejäänud nädalavahetuse plaanid. Peale hommikusööki lähen ma siis jälle poodi, enamasti siis juba linna ja ostan ülejäänud nädalavahetuse ja nädala alguse toidukraami ära. Laupäevad mööduvad enamasti kas aias või tullakse meile külla või meie käime ise kellegi külas. Väga harva juhtub, et me oleme niisama. Ma päriselt ka ei mäleta enam millal me viimane kord niisama olime.

Pühapäeval eelistan ma triikida ja pesusid pesta. See on ka ainuke päev kus me eelistame üksinda olla, kuigi viimasel ajal on ka Michaeli ema külla spontaanselt tulnud või Michaeli sõber.

See nädalavahetus algas koristamise asemel aga lennukipiletite jahtimisega. Lõpuks saime läbi Reisiekspredi oma vanad Eesti Õhu piletid uute NAG omade vastu vahetatud ja seda ka tänu mu vanemate abile. Ehk siis me puhkus on jälle aktuaalne. Eile oli meil üsna chill pokkeri õhtu, kus mul õnnestus järjekordne vahuveini klaas ära lõhkuda. Nüüd on siis kaheksast järgi jäänud neli. See eest olen ma aga ka õhtu võitja. Ehk siis killud toovad õnne. Ja see juhtus selle pärast, et ma tahtsin kaarte võtta ja ajasin klaasi ümber. See kukkus aga kohe miljoniks killuks, millest üks maandus Michaeli silmas. Õnneks sai ta selle jälle välja ja pidu sai jätkuda.

Täna oleme asja rahulikult võtnud. Enamuse ajast olen ma kulutanud piltide otsingule isa kalendri jaoks. Ma juba ootan huviga mis ta sinna välja valis. Muidu on mõnus rahulik olnud, mille üle olen ma ainult rõõmus

Ma ei ole kirjutamist unustanud

No nii… Nüüd on küll pikk vahe vahele tulnud. Kui päris aus olla, pole mul väga palju teoksil olnud. Enamus ajast on töö, töö, töö ja hetkel on pingeline periood mis tõttu muuks suurt aega ei jää. Nädalavahetuseti on aga tavalised majapidamise asjad või siis pigem niisama olemine.

Üks uudis on mul küll. Reedel sain ma oma uue auto kätte. Selle valmine oli üsna piinarikas, sest sõelal olid VW Golf ja Jetta. Golf meelis mulle väljast. Jetta sisu poolest. Kokkuvõttes kauplesime Jettale täiesti uued talverehvid ja natukene hinda maha puhul, mis tõttu otsustasimegi selle kasuks. Hetkel olen küll selle autoga mega rahul. Mis mulle veel peale läheb on suur pakiruum. See on nii asendamatu.

Samuti oleme natukene mõelnud juba jõulude peale. Kahjuks tuli lapäeval uudis, et Eesti Õhk läks pankrotti ja me oleme nüüd oma lennupiletitest ilma. Täna kirjutasin ka uuele firmale. Nad ütlesid, et uued otselennud peaksid nädala jooksul süsteemi sisestatud olema. Siis saab otsustada, et kas üldse lendame Eestisse see aasta või jääme koju. Paganama kahju on küll. Veel üks probleem millega tegeleda.

Muidu on kõik hästi. Mu uus töö tundub ka, et meeldib mulle. Lihtsalt hetkel on natuke palju tegemist kage tööposti ja kahe tehase vahel joostes, aga millalgi stabiliseerub seegi.

Aga jah, muidu täiesti tavaline ei-midagi-ütlev-argipäev. Pean aga tunnistama, et mul pole suurt aega olnud blogile mõelda viimasel ajal. Loomulikult tahaks pikemalt maha istuda ja kirjutada, sest neid mõtteid ikka on, aga no see aeg…

Ehk aja jooksul paraneb see olukord. Igal juhul kirjutamist ei ole ma ära unustanud.