272 päeva jäänud

Paraku olen ma viimase ajal nii kiire elutempoga, et ei jää eriti aega maha istuda. Ja kui jääb siis ei ole eriti viitsimist enam miskit kirjutada. Aga täna ma võtsin end kokku ja panin jälle mõned read blogisse.

Pulmade koha pealt oleme nii palju teinid, et otsisme lõpuks välja fotograafi. Esimene keda me tahtsime on paraku rase ja ta ei olnud kindel, et ta minu pulmadeks pildistama jälle hakkab. Aga ta saatis mulle nimekirja paari inimesega keda ta soovitab. Lisaks uurisime Juliaga, kes on ka mu peapruutneitsi ja siinkohal ka ainuke pruutneitsi, ka muid kohalikke fotograafe. Sõelale jäi – Julia Kollmann. Mulle meedis ta pildistamise stiil. Ta saatis meile oma portfoolio ja erinevaid videosid mis ta teinud on. Lisaks enne pulma istume koos maha ja räägime läbi mida me temalt ootame.

Kuupäev on olemas, kinnitusmeil vajaminevate dokumentidega ka. Koht on kinni pandud… Nüüd hakkame tõsisemalt kutsetega tegelema.

Tegelikult on veel mega palju asju teha, aga enne tuleb firma finants aasta lõpp üle elada. See ongi tegevuses kogu aeg hoidnud. Üks tarnijatest keeras ka paraja pasa kokku… Aga noh, mis seal ikka… tuleb maha istuda ja tegutseda, tegutseda, tegutseda!

Veebruari kuu jooksul teeme siis loodetavasti kutsed ära. Siis on Michi 30. vaja orgunnida. Ja siis saab edasi mõelda. Tort, kleit, dekoratsioonid, menüü. Mega põnev ja tore 😍… Ma täiega naudin seda plaanimise ja uurimise aega.

Plaanimise ja uurimise koha pealt veel nii palju, et üsna mõnus on ajakirju lapata. Julia tõigi mulle alustuseks ühe Austria ajakirja. See nädal käisin ma Inglismaal ja korjasin lennujaamast endale paar ajakirja lisaks. Sealt saab päris palju ideid. Kus juures kleidi osas, soengu osas ja meigi osas on mul juba enam-vähem paigas mida ma tahan. Tordi osas samuti on idee olemas. Mis minu jaoks on kõige raskem on just see ruumi dekoreerimine. Aga sinna on veel aega. Lisaks ajakirjadele on veel abiks vabadrl hetkedel google, pintrest ja instagram. Fun, fun, fun. Ma elan nagu mingis mullis vahepeal.

Inglismaa reisi koha pealt nii palju, et see oli üsna väsitav ja lühike. Maastik mida möödame me sõitsime oli väga ilus, aga see oligi kõik… kahekümne tunnised päevad ja vähe und. Lisaks õnnestus mul jälle mingi viirus külge saada mis tõttu jälle nohu ja köha… Loodan, et kolm jääb kohtu seaduseks ja see saab olema viimane kord see aasta kui ma haige olen.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s