Bonjur

Tere jälle,

Siin on üsna pikka aega vaiksevõtu olnud. Peamine põhjus on pikad tööpäevad peale mida ei ole üldse tahtmist õhtuti enam ekraani vaadata.

Viimasest kirjutisest on ikka nii palju aega möödas, et ma olen vahepeal Eestis vanaisa 80. sünnipäeval ära käinud, natukene blondimaks end värvinud ja isegi USAs pool West Coasti läbi lennanud.

Kodus oli mega mõnus ikka olla. Kuna me müüsime maja Eberschwangis maha, siis kõige kodusem ja mõnusam on ikka Kaius. Ma ei usu, et see ka nii pea muutub. Korteriga ma ei ole ikka veel päris sõbraks saanud. Lihtsalt ei suuda kuidagi seda hubaseks muuta. Nädalavahetusel liigutasime veidi mööblit ja nüüd on mõnusam. Aga noh, sellest korterist on selles mõttes nagu nii suva, sest see on ajutine.

Maja plaaniga oleme nii kaugele juba jõudnud, et see on valmis. Küsimus hetkel on kas katusega või ilma. Me kaldume katuse poole, sest see lihtsalt meeldib mõlemale rohkem, aga eks see oleneb hinnast ka. Pakkumise võtame igal juhul mõlemale. Plaan on pesa punuma hakata juuli viimasel nädalal. Aga jälle, oleneb mis hind on meie majal, kas ehitajal on aega ja kes parema pakkumise ning kui kiiresti teeb. Ehk siis sada aga… Eks elame näeme. Igal juhul me võtame rahulikult juba pakkumisi, panime eelarve kokku ja elame näeme mis saab. Igav ei hakka.

Tööreisi kohta tahaks öelda, et see oli sündmuste vaene. Plaan oli siis nädalakese Seattles veeta. Kuna ma olin üksinda siis ma sain oma vajaduste järgi kõike plaanida. Kuna selle magamisega on mul alati esimene nädal veidi keeruline, siis ma pidin end sundima kuidagi ärkvel olema.

Tööpäevad olid üsna energiat nõudvad ja keerulised. Esimesel õhtul käisin mere ääres veidi jalutamas, sest oli mõnus ja soe kevadilm. Kahjuks ma polnud ainuke jalutama ja seal oli igasuguseid veidrike ei jäänud ma päikeseloojangut ootama.

Teisipäeval mõtlesin, et kuna Valentinipäev, siis ehk on allahindlused igal pool. Aga tegelikult ei miskit. Minisugustelt ehetelt ja ka minimaalselt. Aga ei ole head halvata, sest ma sain tellitud asjad ostetud.

Kolmapäeval ja neljapäeval oli ikka nii palju tööd, et ma tegin seda hotellis edasi. Kuigi neljapäeval oli plaan Seattle peale lällama minna otsustasin reede kasuks. Reedel oli siis plaan kaks tundi tarnija juures veeta ja siis korralikult shoppama minna, sest Teisipäeval olin eeltöö ära teinud. Siis oli plaan hotelli ja kohver kokku pakkida ja Seattlesse jalutama ja Brasiilia Stake’i sööma minna. Reaalsus oli aga selline: Kell kaks öösel helistas ülemus, et üks tarnijates LA-s peatab meie tööstusliini ja ma pean kohe sinna lendama ja jalaga tagumikku andma.

Hakkasin siis kõike ümber korraldama ja hotelli, autot ja lendu orgunnima ja ümber orgunnima. Meil on firmal üsna hea reisibüroo mis tõttu oli mul kella viieks juba kõik teada kus ma nädalavahetuse veedan. Siis tuli hakata asju pakkima ja lennujaama poole sõitma hakata. Pakkimise vahepeal sain ma natuke osa Whatsappi teel ka isa sünnast.

Lend oli ok, kuni me jõudisime LA kohale. Kuna seal oli nii jube ilm siis lennukit raputas ikka mõnuga. Enne lendu olin ma endale ilusa suure Burroito sisse ajanud, et mul tühja kõhu pärast paha ei hakkaks, sest ma ei teadnud millal ma hotelli jõuan. See Burrito tahtis vägisi välja kui me läbi pilvede maandusime. Mul päriselt ka pole sellist õudust enne olnud. Ma olin kaetud külma higiga ja võitlesin, et see mehhiko üllitis mul sees püsiks. Naljakas oli ka see et mu kõrvale sattusid istuma kaks meest, kellest üks oli vene lennukite kvaliteedi insener ja teine oli lennukite kvalifitseerija. Mõlemad teadsid mis firmast ma tulin. Hästi viisakad olid, see vene poiss aitas mul kohvri viia isegi autoni, sest meil oli sama rendi auto firma.

La-s oli ilm katastroof, vihma sadas ja kõik ujus. Selline mulje jäi, et inimesed ei oska sellise ilmaga seal sõita, ehk siis mu 20 minutsest sõidust tarnija juurde kujunes pooleteisetunnine. Kokkuvõttes olin tarnija juures 40 minutit. Koos hommikuste ja lõunaste telefonikõnedega oli asi nii kaugele arenenud, et ma sain hakata organiseerima oma lennukipileteid tagasi koju esmaspäevaks.

Esmaspäeval läks kõik enam-vähem sujuvalt ja lõunaks olid mul osad käes. Peale kuute tundi lennujaamas ootamist sain ma lõpus Swis Airi Boeing 777 peale mis oli täiesti tühi. Lennud tagasi koju ma magasin täiesti maha. Halb üllatus ootas siis mind eest kui ma Münchenis maandusin, sest nad olid mu kulda väärt paki ära kaotanud. Selle ma sain kätte järgmisel päeval alles.

Muidu läks kõik kenasti, ei saa kurta. Päris huvitav kogemus oli. Natuke kahju on, et Las nii halb ilm oli ja ma veetsin enamuse ajast hotellis. Korra sain tunnikeseks randa ja käisin veidi shoppamas. Aga ma pean tunnistama, et Seattles on palju parem valik mis tõttu ma seda eriti ei nautinud.

Nüüd on aga kõik suht rahulik ja rutiinis jälle, mis mulle isegi väga meeldib. Vahepeal muutsime oma majaplaani kaks korda ringi kuni jõudsime praeguse variandini, aga see pidi olevat normaalne. Mõni muudab seda kakskümmend korda, me saime viiega juba hakkama. Eks vaatab nüüd selle hinda. Muidu hetkel muid plaane ei olegi. Julia tuleb nädalavahetusel külla ja kodus tahaks niisama ka veidi lebotada.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s