Halihalo

Need pikad nädalavahetused on ikka nii mõnusad. Eriti selles korteris, sest selle korras hoidmine on võrreldes majaga üsnagi lihtne.

Reedel alustasime tegelikult oma tööpäeva juba kell viis. Kell üheksa käsime kärmelt projekteerija ja arhitekti juures ja fikseerisime uste ja akende suurused ning asukohad. Siis jälle tööle ja kell kaksteist oligi tööpäev läbi.

 Reede õhtul käisime me Michaeliga õhtul õllekeldris kus ma sain proovida kuute erinevat õlut. Ma ei ole suur õlle fänn, aga see eest uudishimulik. Kõige maitsvam kõikidest mõrudatest märjukestest oli Weisbier. Kõrvale sõime Austria ühte rahvusroogadest milleks oli käsespätzle. See oli tegelikult ka põhjus miks me sinna läksime.

Mis asi on käsespätzle? Meenutavad nuudleid juustuga – siin kohal passlikult siis õlle juustuga (Bierkäse). See oli ka tegelik põhjus miks me sinna läksime, sest nad isutasid kohutavalt.

 

Sööma minnes avastasime, et seal samas lähedal Itaalia restoranis on võimalik ka hommikust süüa. Ütleme nii, et see hommikusöök oli taevalik. Igasugused singid, juustud, omeltid, antipastid, mozzarella ja mega palju värsket. Lisaks kohvile ja mahlale veel all you can drink prosecco. Mõnusa suminaga saime oma ostud tehtud kõrval asuvas Sparis ja läksime parki jalutama.

 Pargis jalutuskäigud on meil saanud rutiiniks. Üks ring on kuskil 4 kilomeetrit ja kuna me elame pargi lähedal siis on kahju seda mitte ära kasutada. Üldse naudime me seda korteri elu hetkel täiega. Lisaks õnnestus mul nädalavahetusel kaks raamatut läbi lugeda. Stig Rästa „Minu Kennedy“ ja Vahur Kersna „Ei jäta elamata.“

 Stig Rästa raamat meeldis väga. Kuigi tema Lasnamäe lapsepõlv erines täielikult minu omast ja ka Laagna kohta käivad ütlused erinesid minu kogemuset ikka väga palju. Samas  ma käisin ka Laagnas päris mitu aastat hiljem. Raamatu sisu oli kerge lugeda ning mulle meeldis ta kirjutamise stiil ja avatus. Natuke šokeeriv oli mõni seik… aga noh erinev aeg ja ikkagi on Rästa must ikka päris mitu aastat vanem ka. 

 Vahur Kersna raamat päris minu maitse ei olnud. Alustades üles ehitusest lõpertades teemade käsitlustest. Samas oli raamat hästi positiivne ja mõni hea mõte oli ka juures. Kõige tohkem meeldis mulle see positiivne suhtumine. See mida me universiumi saadame, saame me ka tagasi. 

 Igal juhul oli nädalavahetus mega mõnus ja rahulik ning patariesid sai kenasti laetud, et uuele nädalale vastu minna. Muidugi algas see nagu alati mega stressirikkalt aga tänaseks on probleemid lahendatud. Juba ootan järgmist nädalavahetust ja kolme nädala pärast sel ajal olen juba teel Eesti poole!!!