Oeh… see ehituse jumal küll meie poolel ei tundu olevat. Täna sadas terve päeva vihma ja reaalselt ei saanud suurt midagi ehitusel teha.

Vahepeal oli selge hetk. Seda kasutasime me ära nende kollaste plaatide eemaldamiseks. Kusagil kümne paiku hakkas jälle sadama ja sadu ei lõppenud enne üheksat õhtul. Aga noh. Austrias öeldakse, et vihm toob õnne. Ma väga loodan seda, aga eks näeb. Igal juhul olime me eile lõunaks parajad mudakollid. 

Ehitajate tööd me ei kasutanud, sest nad ei saanud midagi teha selle vihma käes. Homme lubab aga ilusamat ja vähem vihma. 

Ma olen hommiku poole rakkes meie asjade ära kolimisega Johanni juurest. Me rentisime Riedi odava hinnaga lao ruumid. Või noh. Pigem on see vana büroo ja odavama rendiga kui Johanni juures. Jep. Tüüp küsis ka renti… 

Peale seda pean korra Linzis oma passil järgi käima. Kolmapäevast olen siis 100% ehitusel. Ma väga loodan, et ilmateade eksib täiega kolmapäeva suhtes ja selle lausvihma asemel on päike ja soe… 

Ma olen natuke pahane ilma peale. Kui me tööjuures olime siis oli kogu aeg ilus ja päikesepaisteline. Nüüd aga ajab sellist ila taevast alla. Kohutav. 

Igal juhul ma väga loodan, et me tuleme oma ajaga ja plaanidega välja, sest ma ei saa kohe mitte mingil juhul enam kauemaks töölt ära. Niigi saab olema puhkus napikas see aasta tänu ehitusele. Ma loodan, et see on kõik seda väärt. Mulle on mu aeg ikka nii väärtuslik. Kaks resurssi mida inimene enam tagasi ei saa on aeg ja tervis. 

Samas on oma pesa ehitamine midagi muud. Ja seda tunnet ei oskagi kirjeldada. Päris oma maja ja ise ehitatud… nii  hea tunne. Nii tahaks juba olla nii kaugel, et saaks sisse kolida. Mul ei ole väga suurt kannatust vist järgmise aastani oodata. Aga mis mul muud üle jääb? Eks näeb kui kiiresti me saame sisse kolida. Eesmärk oleks samal ajal 2018 plus miinus 2-3 kuud.