Tere kevad!

Uhh… Viimasest postiusestt on pea kuu aega möödas. Põhjuseks on, et tööl on üsna kiire ja isegi pause ei ole ma jõudnud teha.

Esiteks oli käsil ühe tarnija kvalifitseerimine. Isegi piletid Põhja-Saksamaale olid broneeritud, aga kuna disain ei teinud kell 3 öösel tööd siis otsustas klient, et ta lihtsalt ei anna audiitorit vabaks ja kõik. Tulemuseks oli hoopis see, et me pidime Hispaania tarnija võtma, keda me ei tunne.

Eelmisel kolmapäeval käisimegi sutsaki Sevillas ära. Lendasime Iberia õhuga. Kuna lend oli täiesti täis saime Business classi piletid. Euroopas peale joogi ja söögi erilist eelist siiski sellel ei ole kui välja arvuatud, et igalt poolt saab kiiresti ja eelisjärjekorras läbi ja jala ruumi on rohkem. Aga milleks? Et siis esimesena lennukis istuda. Ma saaks aru kui keegi oleks kohe Cava klaasi kätte andnud aga… eih. Toit oli see eest OK ja ikkagi… veidi tähtis tunne ka.

Tegelikult Economys Iberiaga lennata ei olnud hea. Kui istmesse mahub ära… siis põlvede jaoks mul ruumi ei olnud. Nad on selle mega kitsaks ajanud.

Lend Sevillasse läks kiiresti. Kahjuks sadas Sevillas vihma ja me olime üsna väsinund ning otsisime söögi koha Hotelli juures. Hotelliks oli Don Paco. Me leppisime kokku, et saame 19:15 kokku. Et siis saab süüa kidlasti. Siiski mitte. Nad hakkasid serveerima alles 20 30.

Igal juhuks otsustasime Servesa kasuks. Ma jõin ka teistega õlut, sest ma ei viitsinud jaurata veini valimisega. Kelner ei olnud ka kõige motiveeritum meid teenindama.

Pärast külma märjukest otsustasime, et otsime tapad ülesse. Jochen otsis Googlest lähima ja kõrgemate punktidega restorani.

Kahjuks oli see rahvast nii täis, et meie suure kamba jaoks ruumi ei olnud. Lõpuks läksime ikkagi sinna hotelli vastas olevasse restorani.

Toit oli üsna OK. Kokk tegi meile eelroogadest ka valiku. Ehk siis meil olid ikkagi oma veidi erilisemad tapased. Pearoaks oli meil kala. Mis oli OK. Aga ei midagi erilist. Mulle lihtsalt sattus roog mis mulle väga ei maitsenud. Teiste tuunikala oli kuulduste järgi suurepärane.

Järgmisel päeval võttis tööle jõudmine 30 minutit. Mis on täitsa hea arvestades, et me olime Sevilla kesklinnas. Peale tööd läksime kergele jalutuskäigule ja siis istusime maha. Seekord ma tellisin endale Rijoa. Mille peale kelner ütles Mui Bien(?)… igal juhul hea valik. Ha ha. Ainuke asi mis mind häiris olid kerjused ja meie 45 minutise istumise juures käis neid 3. Ühed küll mängisid muusikat aga teised olid pesuehtsad kerjused ja üsna jultunud. Kui neid ignoreerisid siis kukkusid sõimama ka. Hea, et ma hispaania keeles sõimusõnu ei tea. Emme, äkki üks väike koolitus?

Õhtune söögi otsingu jalutuskäik viis meid tarnija soovitatud restoraini vanalinnas. Kelner arvas tõenäoliselt, et me oleme õgardid kuna me tellisime tema arust hunniku tapaseid ja oleks pidanud kõhu täis saama. Aga näljased nagu me olime ei saanud me kõhtu täis. Ehk siis tellisime pearoa juurde ja nautisime õhtut. Väljas küll väga soe ei olnud, aga neil olid igal pool infrapunased lambid. Puhkuse tunne oli küll. Hotelli jõudsime kesköö paiku.

Viimasel päeval kella viie paiku läks me lend koju läbi Madridi. Kahjuks hilines me lend juba Sevillase tulles ja lisaks oli boarding nii halvasti organiseeritud, et me jäime oma järgnevast lennust maha. Uksed löödi põhimõtteliselt meil nina ees kinni. Eks midagi muud üle ei jäänud kui infosse loivata. Õnneks organiseeriti meile imelised toad lennujaama kõrvale hotelli ja õhtusöögi Voucherid. Kuna me aga polnud ainukesed kes lennust maha jäid, siis me moodustasime Müncheni rahvaga grupi ja panime väikese peo püsti. Mu kell näitab, et me läksime kahe paiku magama.

Tagasilend vol 2 kulges ilma suuremate sündmusteta kui välja arvata, et pidime Dominiku kohvrit tund aega ootama ja tüüp ilmus pärast seda jäätisega välja.

Koju oli hea tulla, Michi oli korteri puhtaks kraaminud ja selle aja peale kui ma Münchenist koju sõitsin juba maja ka täiesti põranda valamiseks ette valmistanud.

Majaga on hetkel nii, et põrandasoendus on veetud ja kõik on valmis selleks, et põrand saaks valatud. Põranda valamine pidi toimuma 19. Märtsil. Aga kuna talv ei taha kuidagi taanduda, siis kokkuvõttes lükkus see 26. märtsi peale edasi. Pöidlad pihku, et ta 7. Maiks kõik kuiv on. Siis tuleb plaatija. Mis sest, et meil plaate veel ei ole.

Igal juhul on meil kõik ajaliselt hetkel veel üsna OK. Kõik oleneb nüüd kuivamise kiirusest. Kahe nädala pärast laotakse meil kamin. Siis tulevad gipsi tööd ja seinte värvimine ja ongi aeg põrandate jaoks 🙂

Nädalavahetuseks plaane meil ei ole, sest Michi peab tööl olema. Neil on mingi kevadmessi taoline värk ja kõik peavad tööl olema. Michi sünnat pidasime õigel päeval Uschi juures. Söögiks olid kalaroad.

Toit oli väga maitsev ja me chillisime kusagil kella kümneni seal. Vahelduseks oli päris lõbus jälle kokku saada.