Kirjutamise kriis?

No ei ole midagi huvitavat kirjutada. Mingist detailsest akende pesust, mida me nädalavahetusel tegime ei ole suurt mõtet kirjutada. Me ei tee reaalselt hetkel mitte midagi huvitavat. Kodu – töö –kodu rutiin on. Õhtul teed süüa ja peale sööki ronid magama, sest töö juures on pingeline ja õhtul ei jaksa isegi telekat vaadata.

See nädal on õnneks Austrias lühike nädal. 1. november on siin riigis püha. Enamasti käiakse esivanemate haudadel ja ehitakse need ära. Ma võtsin ka neljapäeva vabaks, et saaksin rahulikult toimetada ja lõuna paiku nädalavahetuseks poes ära käia. Plaanis ei ole meil otseselt mitte midagi. Tahaks lihtsalt rahulikult olla, sest see on Michil viimane vaba nädalavahetus sellel aastal. Siis hakkavad maksunõustaja kursused pihta ja vahepeal on ülikool ka. Ehk ühesõnaga hakkab tal suur õppimise maraton.

Teisel novembril on Peterskirchenis ka hooaja viimane jalka mäng, kuhu me lubasime ka kohale minna. Mind see otseselt ei huvita aga me peame sotsialiseeruma. Eriti ilusat ilma ka ei luba. Hetkel näitab vihma.

Tegelikult on hull väsimus peal ja tahaks nagu pigem magada päevad maha. Ehk on peale pikka nädalavahetust parem. Aga hetkel on küll selline tunne, et ma ei viitsi mitte kui midagi teha. Isegi pesu ei viitsinud nädalavahetusel pesta.

Täna on välja minek Johannaga – eks kolleegiga. Me lubasime talle, et saame kokku ja lähme sööma. Ma juba põnevusega ootan mis uudiseid ta räägib. Tal on teiste vanade kolleegidega ka kontakt.

Oih

Pikk aeg on möödas, sellest kui ma viimati kirjutasin. Natuke üle 7 kuu. Vahepeal on üsna palju toimunud. Mitu korda olen töö reisil käinud. Korra olen Eestis käinud. See nädal olid vanaema ja vanaisa koos emaga külas. Väga mõnus rahulik nädalavahetus oli.

Ma olen hetkel kahe vahel. Kas lõpetada, see kirjutamine või võtta jälle sulg kätte ning igast päevast natuke kirjutada. Tegelikult alustasin ma seda blogi ju selle mõttega, et oma igapäevast elu kirjeldada siin Austrias.

Paraku peale kolimist ja viimase aja suurt töökoormust on mul raske jälle blogi lainele saada. Ma siiski annaks veel ühe võimaluse sellele kõigile, ma arvan. Kui järgmise aasta veebruari lõpuni ma siia ei jõua, siis on ehk aeg see kinni panna.

Mulle iseenesest kirjutada meeldib, mis sest, et ma seda hästi ei oska. See on minu hobi. Igatahes proovime siis väiksemaid postitusi teha ja iga päev 🙂

Blogi uues kohas

Hei hopsti!

Otsustasin vahetada blogi platformi ehk liikusin Tumblrist tagasi WordPressi. See WordPressi konto on mul aastast 2010 juba. Vahepeal ma ei kasutanud seda, sest maht oli suhteliselt piiratud.

Tumblri konto on mul alates 2015 ja ma olen seda tegelikult üsna usinasti kasutanud. Kokku olen kirjutanud 88 postitust mis on nüüd ka siia blogiplatformile imporditud. Tumblril oli tegelikult sada häda mis mind häirisid.

Esiteks telefonist ja tahvelarvutist blogimine on Tumblriga mega tüütu. Pilte ei saa appide kaudu lisada, ehk siis tuleb minna läbi veebi, valida arvuti versioon mis on mega tüütu ja ka põhjus miks ma ei kirjuta nii tihti kui tahaks.

WordPressi disaini on lihtsam kasutada ja saab rohkem muuta. Lisaks ma näen kohe ära mis nägu mu blogi on arvutis, tahvelarvutis ja telefonis.

Lisaks saab WorPressis iga üks tellida blogi oma meilile, kommenteerida ja ma näen kohe ka statistikat. Samuti on võimalus panna postitusi parooli alla, mis annab mulle võimalusi vähe tundlikumaid teemasid või juttusid parooli all arutleda. Sellega jääb ära siis see välja ütlemine „su blogi on ju avalik“ ja kaob ära see pool võõraste inimeste arvamuse avaldamine vähe tundlikumate teemade suhtes. Ehk siis on mul suurem vabadus kirjutada millest ma tahan.

On muidugi veel väiksemaid asju mille kallal saan Tumblris norida, aga see selleks. Ma loodan, et meist saavad WordPressiga paremad sõbrad kui minevikus ja ma jään siia püsima.

Seniks aga tere tulemas Teele Blogisse!

Tänud kõigile tagasiside eest!

Nagu ma olen varem maininud – igasugune tagasiside minu kirjutiste kohta on oodatud.

Enamik tagasisidest on õnneks olnud positiivne. Eriti see mis puudutab sisu. See teeb mu meele rõõmsaks ja motiveerib tulevikus edasi kirjutama.

Olen saanud ka kriitikat oma kirjutamisoskuse kohta. Siinkohal pean tunnistama, et peale keskkooli ei ole ma enam eesti keele grammatikale tähelepanu pööranud. Praeguseks olen kõigele lisaks Eestist 4 aastat ka eemal olnud. Mu igapäevaseks keeleks on saksa keel ja töökeeleks on inglise keel. Kohati on päevi, kus ma eesti keels ei kirjuta ja ei räägi.

Ma ei usu, et kui ma eesti keeles räägin on mul mingisugne aktsent juurde tekkinud. Ma tean, et kui ma räägin siis ajan vahest sarnaseid eesti keelseid sõnu saksa keelsetega sassi. Vahest tulevad saksa keelsed sõnad enne eesti keelseid ja osaliselt ununevad mõned eesti keelsed sõnad ära. Aga minu jaoks on kõige keerulisem sõnade järjekord. Ma lihtsalt ei oska enam sõnu õigesse järjekorda panna. Ma pean ka tunnistama, et ma ei ole peale keskkooli lõppu eriti eesti keelseid raamatuid ega ajakirju lugenud. Esiteks on eesti keeleseid raamatuid Austrias raske saada. Tean küll, et on e-lugerid jne, aga raamatu lugemiseks on ka aega vaja. Internetis loen küll erinevad kollaseid väljaandeid, aga mul on tunne, et sealne eesti keel ei ole väga palju parem kui minu oma.

Sellega seoses vabandan ette ära, et mu kirjutised ei saa olema korrektsed. Mu eesmärk on pigem oma mõtteid edastada ja nii kaua kui kõik minust aru saavad on see eesmärk ka täidetud. Loodan, et mu vigane eesti keel kedagi ei häiri ja ma püüan tulevikus natuke rohkem tähelepanu pöörata sellele kuidas ma kirjutan.

Eespool sai juba mainitud, et igasugune tagasiside on oodatud. Ma rõõmustan ka kriitika üle, sest see annab mulle võimaluse ennast parandada. Lisaks tähendab igasugune tagasiside, et keegi mu kirjutisi loeb mis minu jaoks tähendab ka seda, et mul on mõtet seda blogi edasi pidada.

Piltidest ja pealkirjadest

Anneli juhtis mu tähelepanu sellele, et mu piltidega postitustelt puuduvad pealikrjad ja seetöttu on neid raske ülesse leida arhiivist.

Esiteks on köik postitused järjest nähtavad siis kui minna otse http://dolfake.tumblr.com/. Arhiivis on pildipostitustel vaid pildid näha ja ma möistan miks see otsimine raskendatud on.

Hea uudis on aga, et ma uurisin välja kuidas ma saan lisada pildid oma tekstidele KOOS pealkirjadega.

Tagasiside on alati oodatud üks köik milline – tänud Annu!!!!!!!

Natuke selle Blogi privaatsusest

Olen otsustanud pidada seda blogi avalikult. See tähendab, et iga üks kes dolfake.tumblr.com lehele tuleb näeb neid postitusi. Mis aga avalik ei ole on see link mis ma facebooki postitan. Seda näevad hetkel ainult kuus inimest millest kolm on mu sugulased. Eks ma suurendan seda nimekirja aja jooksul. Aga mõneks ajaks eelistan hoida seda pigem omakeste keskel.

Kõige kõige esimene postitus

Alustan siis oma blogi pidamist sellest, et selgitan täpsemini miks ma tahan jälle blogi pidada.

Esimene põhjus on see, et mulle lihtsalt meeldib. Mulle meeldib oma arvamust avaldada ja kirjutada.

Teiseks on nii hea hiljem lugeda mis mõtted mul teatud aja perioodidel tekib.

Tegelikult viimane kord kui Eestis olin oli inimestel nii palju küsimusi, et kuidas mul läheb ja küsiti kõige kohta ka mu arvamust. Eriti mis on teist moodi kui kodumaal. See pani mind ka mõtlema, et võiks hakata ikkagi kirja panema vähemalt osaliselt oma mõtteid.

Eks vaatab mis saama hakkab. Mul ei ole alati aega maha istuda ja kirjutada. Aga ühe postituse nädalas püüan ikka teha. Ma vabandan ette ära, et vahel “õ” täht puudu, aga mu kõikidel seadmetel siin majas ei ole seda.

Miks ma aga inglise keeleseid postitusi enam teha ei taha on lihtne. Mu jaoks on eesti keel isiklikum. Mul on lihtsam end väljendada ja inimestel kellele see ka mõeldud on lihtsam lugeda.

Igal juhul on mõtted ja kommentaarid iga kell oodatud 🙂

Kallid!
Teele