Update – Ma olen ikka veel siin

Nonii, jälle pikem vahe vahele tulnud kirjutamises ja väheke vett on merre voolanud. Veebruari elasin kenasti üle. Miks üle? Sest me frimal on Veebruar majandusaasta lõpp ja kuna ma ikka rügan kahel positsioonil siis läks väheke kiireks.

Märtsi algus on samuti kiire olnud aga õnneks mitte nii suur katastroof kui Veebruar. Ütlen päris ausalt, vaikselt tekib tunne, et tahaks puhata. Esimene puhkus on aga alles mais. Lennukipiletid Eestisse on juba ostetud. Seekord tulen Eestisse kaheks nädalaks ja Julia koos oma elukaaslasega tuleb nädalakeseks samuti koos minuga kaasa. Loeme juba päevi ja ma üritan välja mõelda mida kõike võiks ette võtta. Tõenäoliselt veedame paar päeva ka Tallinnas. Aga eks näeb, sinna on veel kaks kuud aega.

Hetkel on täies hoos Michaeli kolmekümnenda sünnipäeva plaanimine. 21. märtsiks ütlesid kõik talle ära, et ei saa tulla. Tegelikult plaan on selline, et Johann helistab talle kella kahe paiku, et tal on auto moororiga midagi lahti ja, et ta ei julge sellega enam sõita. Eesmärk on Michael kella 15:00 paiku kodunt minema saada. Kell 15:00 tulevad külalised. Austrias on selline traditsioon, et iga juubeli puhul tehakse plakat. Meil on see juba valmis ja me riputame selle siis kell 15:00 ülesse. Samuti on meil tort juba tellitud ja väikese näksi korraldan ma ka ära. Kui Michi hakkab kodu poole liikuma, siis seisame kõik õue treppidele vahuveiniklaas käes ja tervitame teda. Tal ei ole sellest hetkel väiksematki aimu. 26 märtsil korraldame siis „ametliku“ pralle. Meil on ka paar mängu välja mõeldud millest Michaelil samuti aimu ei ole. Pidu hakkab palvusega. Julia on preester ja loeb siis peo alguse palvuse ja kõik peavad lonksu veini jooma ja kaasa lugema. Palvus ise on pilatekst ja väga naljakas. Teine mäng näeb välja selline, et on kotitäis kingitusi. Näites, auto ja siis kingitus on mudelauto. Kokku on 12 sellist kingitust. Mull ei ole kahjuks enam meeles mis need kõik on, sest selle osa korraldab Sabine. Komas mäng pidi ka mulle üllatus olema, nii et eks näeb. Ma ootan põnevusega Michi reaktsiooni juba. Aga poolteist nädalat veel ja need lähevad kiiresti. Ma pean veel paar fotot plakati jaoks organiseerima ja siis me oleme valmis kõigeks.

Paar korda oleks peaaegu Michaelile ka vahele jäänud. Eelmine nädalavahetus heilstas Michael oma sugulased läbi, et kas nad ikka tulevad tema sünnale. Kuna mul oli juba ette kokkulepitud nendega, et kõik ütlevad 21. märtsi puhul ei ja 26. märts on kindel jah, siis vanaisa ajas kõik totaalselt sassi. Ta ütles, et ta tuleb 21 aga 26 mitte. Järgmisel päeval sai siis see viga parandatud ja vanaisa naine Anna ütles, et vanaisa ajas kuupäevad sassis ja nad ei saa 21 tulla. Michael oli ikka mega pettunud. Teine olukord oli see, et kuna ma ise torti küpsetada ei saa ja teised on sel päeval tööl, siis ma tellsin küla pagarilt tordi. Ma proovisin teda terve päeva kätte saada, aga ta ei võtnud vastu. Õhtusöögi ajal järsku helisies telefon ja pagar helistas. Ma pidin Michaelile ütlema, et tööasjad ja siis lukustasin end vannituppa ja tellisin tordi ära. Michael vaatas mind väga skeptiliselt ja küsis mitu korda, kes helistas. Kuna mul on ka firma telefon siis ma arvan, et talle tundus veider, et keegi tööjuurest mu personaalsele telefonile helistab. Aga siiski mul on tunne, et see seik on nüüdseks ära unustatud.

Lisaks kõigele oleme tegelenud ka oma pulmakutsetega. Alguses mõtlesime, et teeme selle fototega, aga siis jõudsime järeldusele, et see võib väga valesti minna. Siis leidime netist ühe meile sobiva kutse formaadi. Kahjuks, ei olnud võimalk näha proovi varianti kuidas need välja näevad enne kui nad tellitud ja postkastis. Kokkuvõttes oleme otsustanud, et läheme kohalikku trükikotta Michaeli sünnipäeval, kuna meil mõlemal vaba, ja vaatame mida nemad pakuvad.

Spordiga on nii, et ma veebruari jooksul trenni väga ei jõudnud ja märstsis on ka väga raske olnud ree peale saada. Hetkel on tulemus miinus viis kilo. Järgmisel nädalal on mul kindel plaan oma tagumik jälle trenni vedada, sest see tundub kõige paremini mõjuvat ja lisaks enesetunne pärast trenni on ka tunduvalt parem. Pöidlad pihku, et ma saan oma laiskusest üle.

Kaalu juttu

Olen otsustanud oma pulmaks ennast natukene paremasse vormi saada. Jaanuari miinuseks jäi kokkuvõttes -3 kg, sest tööreis ja jälle haigeks jäämine panid oma põntsu, muidu oleks see number isegi natuke ilusam olnud. Söömise osas muutsime me Michaeliga vaid seda, et hakkasime õhtuti vähem süsivesikud tarbima. See eest hommikusööki hakkasime jälle regulaarsemalt sööma ja üsna korralikult. Ühe korra suutsin ma isegi putru teha. Mis aga muutus oli trenn. Ma küll nii tihti jõusaali ei jõudnud kui oleks soovinud, aga peamine on see, et ma üldse sinna jõudsin. Need paar muutust väljendavad end nii kaalunumbris, kuid rohkemgi veel selles, et osa riideid on mulle suureks jäänud. Ehk siis rasva põletamine on edukas olnud.

Esimene nädal veeburaist oli trennivaba ja samuti on tänane, sest enesetunne ei ole veel päris need 100%. Kuna ma jaanuaris korra käisin trennis nii, et väike pisik oli sees ja kohe pärast seda järgnes jälle köha ja nohu, siis seekord ma ootan ära kuni ma olen päris terve. Aga ma loodan end peatselt jälle liikuma saada.

Dieeti ma ei kavatse pidama hakata. Dieedid minu puhul ei too midagi. Pigem on mõttekas tasakaalustatud toitumine. Keelamine on no-go, sest kui midagi ära keelata hakkad seda rohkem tahtma. Kui dieeti pidama hakata, siis tuleb selline valida, mida on võimalik terve elu jägida. Kui see aga võimalik ei ole tekib jo-jo effekt ja inimene jääbki edasi-tagasi alla ja juurde võtma.

Ma kirjutasin suvel kuidas ühe sõbra elukaaslane üritas hüva nõu anda. Kõik oli tore ja kena, et ta tahtis head nõu anda ja alguses kirjutas ta sõbralikult ka. Kahjuks olin kunagi seda variant toitumisest proovinud, kus rõhk on pigem valkudel ja juurviljadel. Igasugustele puuviljadele ja jauhutoodetele (vahet ei ole milline jahu) oleks pidanud ei ütlema. Ma tean, et mulle see ei sobi. Alustades sellest, et ma armastan pastat liiga palju, et sellest täielikult loobuda ja lõpetades seedimise probleemidega mida selline toitumine põhjustab. Enne on mul mõttekas juba veganiks hakata.

Igal juhul ma tänasin teda hüva soovituse eest, aga ütlesin, et see ei ole minu jaoks, sest mul ei jää see dieet püsima. Ma otsin pigem vahvaid ideid mida hommikusöögiks, lõunaks ja õhtuks süüa teha, mis oleksid kergemad aga mõnusad maitsemeelele. Dieedi nõuandeid mul päriselt ka ei ole vaja, sest ma ei hakka selliste lollustega enam tegelema.

Tundus, et talle väga ei sobinud minu reaktsioon, sest miks muidu ütleb inimene: “Vaadates sinu ostukorvi, ma imestan, et sa südamerabandust ei ole veel saanud”. Minu jaoks oli see veidi solvav, aga ma ei näinud mõtet selle inimesega enam edasi diskuteerida ja tänasin teda viisakalt nõuannete eest. Enam-vähem sellega lõppes ka kogu jutuajamine.

Eelmine nädal hakkas siis Mallukal kampaania „Mallukaga Vormi”. Mu meelest suht tore kampaania, mis mulle aga nalja pakkus oli, et ma nägin seda sama neiut kommeteerimas Malluka mingi teema all, kus ta mainis ära, et on 7kg juurde võtnud. Eks mul oli natuke kahjurõõmu seda lugedes, sest nagu ma eeldasin, ei suuda temagi oma kaalu hoida.

See pärast ma ei hakkagi mingit dieeti enam pidama, sest see ei too midagi. Pigem on mõttekas elu nautida ja tasakaalu hoida. Eks näeb kuidas mul sellega läheb, aga esimese kuu kohta ma leian, et on täitsa kenake tulemus.

Meie toidulauast

Töö rutiin on tagasi ja sellega ka teistsugune toitumine nädala sees kui puhkuse ajal oli.

Esiteks ei ole meie hommikusöök enam nii toitev kui nädalavahetuseti või puhkuse ajal. Hommikusöögiks on siis meil enamasti täistera leib (me kutsume seda Harry leivaks, kuna tootja nimetab seda ka nii). Michael sööb enamasti ühe leiva juustu ja margariinga ja teise marmelaadiga, kõrvale kohv ja mahl. Ma söön tavaliselt mõlemad leivad soolasena. Kate on  vastavalt tujule. Täna oli näiteks toorjuust ja tomat. Mahla ma ka ei joo vaid selle asemel vett ja muidugi kohvi. Ilma selleta ma ei saa.

Lõunatame me me tööl. Tööl on üsna mitmekesine toit. Valikus on enamasti üks liha roog ja teine on taimetoidu roog. Portsu saab valida vastavalt kas väike või suur. Väikese hind on 2 -3 € ja suure hind varieerub 3-5€. On võimalus valida ka suppi aga see on pigem eelroa vormis ja hästi pisike. Salati baar on meil ka, aga see on kuidagi väga nigel.

Õhtuti püüan ma siis miskit kerget. Suvel olen proovinud erinevaid salati variante ja sinna kõrvale kana. Kuna nagu ma eelpool mainisin on me nädalavahetuse hommikusöögid üsna toitvad – pagarist toodud levakesed ja saiakesed, muna ja igasugused singid ning juustud, siis lõuna ja õhtusöök nihkusid meil kokku ja alles kusagile viie kanti.

Vahepaladest nii palju, et ma olen ennast viimase kahe kuuga igasugusest vahe näksimisest lahti harjutanud. Kui aga kõht on päris tühi siis loosi läheb kas mõni puuvili või siis peotäis pähkleid. Lisaks olen seadnud eesmärgi päevas vähemalt kaks liitrit vett ära juua ilma, et kohvi või teed sinna juurde lugeda.

Pühapäeval tegin ma riisinuudleid kana, sojakastme, magusa chilli kastme ja erinevate juurviljadega. See on mu oma leiutis mis Michaelile väga maitseb. Tavaliselt praen ma kana pruuniks ja maitsestan pipra, vähese soola sisaldusega soja kastemega ja teelusika magusa chilliga ning panen kõrvale. Edasi lähevad kõik juurviljad pannile (vastavalt sellele mida parajasti saada on) koos küüslaugu ja sibulaga. Kui juurviljad juba enam-vähem pehmed on lisan kana ja vajadusel natuke veel chillikastet ja soja kastet. Riisinuudleid leotan vees vastavalt pakendi juhendlie. Kõik kokku segada ja ongi valmis.

Esmaspäeval tahtsin ma teha kukeseeni Harry leival, kuid Michael ütles, et see olevat liiga kuiv ja ma võiks midagi muud selle asemel proovida. Merkuris oli soodukas üks päts itaalia chiabatta moodi saia. Selle ma viilutasin siis ära ja panin ahju pannile ootama. Kukeseened praadisin ma või, sibula, küüslaugu, murulaugu ja tilliga pannil ära ja laotasin saia peale. Raputasin natuke juustu veel peale ja nii nad kümneks minutiks ahju sai asetatud. Kui juust oli peal sulanud võtsin nad ahjust välja ja raputasin tilli veel peale ja olidki valmis.

Teisipäeval tahtsin ma teha salatit koos küpsetatud krevettidega, aga kuna Michael mulle kuskil 20:00 paiku teatas, et ta on söönud ja ei jõua enne kümmet koju siis ma viskasin pannile kolm muna, tegin kõrvale hunniku kurgiviilusid ja kaks porgandit. Juurviljade kõrvale tegin väherasvasest kreeka jogurtist ja ema toodud dipi maitseainetest kastme. Kalorite poolest tuli kokku kuskil 450 kcal ja kõhu sain ka mõnusasti täis. Munad on üldse sellised toredad toiduained mis täidavad kõhtu ja hoiavad ka seda pikalt täis.

Kolmapäeval tegingi salatit koos küpsetatud krevettidega. Krevetid olid paneeritud ja külmutatud Iglo poolt ja minu töö oli nad vaid kümneks minutiks ahju panna. Salatiks ostame me juba valmis pakendatud salatilehtede segu, see on paras ports kahele inimesele. Peale lõikasin pool paprikat inimese peale ja 50 grammi kirsstomateid, lisandina veel saiakuubikud ja natukene parmesani juustu. Kastmeks tegin valge balsamico ja oliivõli koos maitsetaimedega nagu murulauk, basilikum, till, petersell, salvei ja oregano.

Mis teie õhtuti sööte? Kas sööte hommiku- lõuna ja õhutsööki, või jätate mingi toidukorra vahele?  Vahest on üsna raske välja mõelda, mida võiks süüa teha. Mis tõttu, kui on kellelgi mõni mõnus kerge retsept, mis ei sisalda endas ei hautamist ega keetmist ega ka hunnikute viisi liha, siis oleks ma õnnelik kui seda minuga jagada viitsite!