Mjau

Eile läks hullem kisa maja taga lahti. Mjau ja mjau. Doris kutsus mega valjult. Mõtlesime, et mis nüüd lahti. Valu mjau nagu ei olnud, see kõlab teist moodi.

Doris kutsus vaatama oma saaki. Nimelt oli ta muti kätte saanud ja nõudis paid ja kommi. Eks ta oma miljon paid ja kommi ka sai.

Tegelikult on meil pidevalt mingid laibad ukse ees, sest mõlemad kassid tublid jahimehed. Eriti nad hiiri ei söö. Pigem tuuakse saak meile. Ju siis me oleme nii kõhnad ja peaksime neid hiirekesi ka mugima. Sügisel saab olema jälle laipade uputus, kuna maja taga on maispõld.

Muidu kannatame ikka palavuse käes. Tahtsin eile sportima minna, aga paraku oli keegi kõik aknad seal stuudios lahti teinud. See aga tähendas seda, et need 33C mis väljas olid, olid ka spordikeskuses. Selle peale ma mõtlesin, et ma olen niigi palju higistanud, aitab tänaseks. Üldiselt on seal kliima aga keegi oli selle välja lülitanud.

Õhtusöögiks tegin hiirte asemel siiski see kord krevette salatiga. Lihtsalt selle palavusega ei jaksa midagi peale salatilehe närida. Krevetid olid külmutatud ja 200g eest maksin ma 5€. Aga ma väga, väga, väga tahtsin krevetti saada. Auatria mõnud… ka lõhe 100g hind on siin sama mis Eestis 1kg hind. Mis sest, et see sama Norra Lõhe.

Täna on plaanis minna Grieskircheni Vaatega Baari (Sicht Bar) after work Hugot jooma. Hugo on valge veini, piparmündi ja leedriõie maitseline jook. Carina ütles, et parim Hugo on just seal. Eks seda ma näen siis õhtu poole.

Tänaseks lubab siis 39C ja keskööl peaks välk ja pauk selle kuumalaine siis lõpetama. Külmaks ja vihmaseks siin õnneks ei lähe vaid ilm muutub stabiilsemaks  päikese ja maksimaalselt 25 C. Ühesõnaga – mõnus.

Niisama lobisemist

Es ist Freitag, Freitag, Freitag!

Mõtlesin veidi loba juttu täna kirjutada. 14 päeva pärast saan ma vanematega Frankfurdis kokku. Nüüd on asi nii kaugel et saab kahe käe sõrmedel ja ühe jala varvastel juba lugeda kaua on jäänud jällenägemiseni. Vanematega on plaan siis 17;18 ja 19 juuli ringi rännata ja 19. õhtul siis minu juures maanduda. Kuhu me rändame, sellest ma kirjutan natuke hiljem. Ma täiega juba ootan.

Eile käisime me Peterskircheni küla kõrtsis söömas. Mul oli küll kõht tühi aga midagi sooja ma otseselt ei tahtnud nii, et ma sõin brettl jauset. Kõrtsis on suht põnev käia, kuna kõrtsmik teab kõiki küla kõlakaid. Näiteks praegu on suureks teemaks Michaeli kunagine naaber. Tema naine lasi kodust jalga ja hakkas küla pastoriga kokku elama. Pastor plaanib oma ametikohalt pühapäeval tagasi astuda. Enamasti on teemaks, kes kelle peale kaebas ja kes ei saa maad ära jaotatud. Ja siis n.ö. Peterskircheni põliselnikud, kes eelistavad oma perekonna liikmetega abiellumist ja kes kellega koos on. Mina neid inimesi ei tunne. Ma tean mis majas nad elavad ja kuidas nad välja näevad, aga ma pole elus ühtegi sõna nendega vahetanud. Enamasti need küla jutud lähevad minu puhul küll ühest kõrvast sisse ja teisest välja, kuid ikkagi on põnev vahest kuulata kuidas külas elatakse.

Oma ostulisti pole ma pikemat aega posititanud, kuna ma ei ole väga palju poes käinud ja sama asja postitada kogu aeg ei ole ka mõtet. Värsked asjad on meil aiast saada ja õhtuti me söömegi enamjaolt ainult salatit. Mulle kirjutas üks päev üks neiu, kes imestas minu ostulisti põhjal, et ma veel südamerabandust ei ole saanud. Ma iskilikult ei arva, et ma toitun nii ebatervislikult. Vahest tuleb ikka ette , aga kellel ei tuleks? Pigem on minu puhul probleem kogustes. Hetke eesmärk ongi õhtuti süsivesikuid vältida ning tasa pisi toitukoguseid vähendada . Ja ma võin kinnitada, et mu tervis on tip-top-a-okay. Mul on kõik tervise näitajad ideaalses väärtuses ja kontrollis käime me Michaeliga regulaarselt.

Kiisud on viimasel ajal ainult õues. Nad käivad toas vaid söömas. Kuna Shebat on ebamugav Austrias osta, sest nad ei ole kunagi pakendatud karpi siis mõtlesin katsetada, et äkki söövad nad Whiskasi ka. Ma tean, et mingit pressitud jama ei tasu neile pakkuda, sest sel puhul lakutakse vaid see vedelik sealt ümbert ära ja muu jääb puutumata. Whiskasi puhul nad söövad vaid pasteeti kus on lihatükke sees ning kastmes olevaid päris lihatükke. Boris ei olegi mure. Tema sööb kõike mis ette pannakse ja topelt kogustes. Doris on valiv nii kuivtoidu osas kui ka märja toidu osas. Mistõttu arvestame pirtsakama kassi vajadustega.

Täna on meil plaanis sõita Passausse. Wels oleks meie elamiskohale küll lähemal aga Passaus on suurem valik ja suuremad poed. Nädalavahetuseks me suuri plaane ei tee. Eesmärk on chillida basseinis ja võib-olla homme grillida.Tahaks vahelduseks niisama ka olla, sest kogu aeg on keegi külas.

Kasside probleemid

Enamasti kevadest sügiseni tahavad me kassid öösiti õue minna. Päeval magatakse hambad laiali toas ja kui hämaraks läheb siis nõutakse õue laskmist. Talvel siis kui lumi maas isegi ei pisteta nina välja. Viimsel ajal tundub, et on kuri kass meie hoovis käima hakanud mis tõttu enam öösiti Boris välja ei kipu. Ju siis lõikuvad teritooriumid.

Ega meil midagi selle vastu ei ole kui nad kogu aeg toas on. Las olla. Üleeile öösel nõudis Boris kuskil kell 4 hommikul õue laskmist. Mina seda ei kuulnud, mis tõttu läks Michi teda õue laskma. Eile siis tehti õhtul nunnu nägu pähe ja järjekordselt õue ei tahetud minna. Meie sellest suurt numbrit ei teinud ja läksime magama, Boris toas.

Nagu ma ühes eelnevas postituses maininud olen on meil teatud aja hetkedel olnud kassidega probleeme. Tegelikult on see probleem vaid ühe kassiga – Boris. Doris on täiesti normaalne harju keskmine kass kes käib omapead ja ei tekita kunagi mingit probleemi. Aga Boris on teist moodi. Teist moodi on tal juba see tähelepanuvajadus. Ükskõik kes külla ei tule ollakse sõbrad nurutakse pai ja sülle. See meid ei häirigi, kuna enamik inimestes kes külas käib on kassisõbrad ja paitavad hea meelega. Probleem on pigem selles, et kui miskit ei sobi siis hakatakse põrandale pissima.

Alguses me arvasime, et äkki on põletik. Sai arsti juures käidud, aga tema ei tuvastanud midagi. Igaks-juhuks anti talle aga rohud aga see pissimise maania jätkus. Mõnda aega tegime seda tralli kaasa ja käisime arsti vahet. Proovisime igasugu hormoone ja värke aga ei aidanud midagi. Loomaarst siis pakkus välja psüholoogi juurde minekut. See oligi koht kus me panime asjale piiri. Kuna enamasti pissis ta põrandale siis kui teda mingil põhjusel välja ei lastud siis otsustasime, et laseme tal oma tahtmist saada – kui ta tahab õue siis enam ei takista. Lisaks panime ühe pissikasti sinna kohta kuhu ta oma loike tekitas ja vahetasime vaibad ära (vahemärkusena, see pissi probleem oli juba eesmises elukohas, kolides kadus see mõneks ajaks ära aga siis tekkis uuesti).

Peale seda ei ole enam probleemi olnud. Kuni tänase öö trallini. Ärkan siis mina ülesse kassi kisa peale. Kell oli kaks öösel ja läksin teda välja laskma. Kass siis tormas nagu hobune ülemise korruse vetsu ukse juurest terassi ukse juurde ise jumalast õnnelik. Korra käis peast läbi, et väljas sajab ja tema ilma ringi vaatamiseta kargab õue ja paneb kohe nelja tuule poole ajama. Tundus natuke tavatu see käitumine.

Kuna meil on esik sensorite peal ja alumise korruse oma oli kassi pärast välja lülitatud, siis ma pidin selle käsitsi sisse lülitama, sest maja oli pime. Hakkasin ülesse minema kui järsku märkasin, et ukse esine vaip on kortsus. Aimasin juba ette mis seal olla võib – Boris oli loigu vaiba peale maha pannud ja püüdis seda ära peita. Ehk siis ma sain keset ööd kassi pissi koristada. Õnneks me uued vaibad on sellised mida saab pesumasinas pesta. Muidu ei oleks suurt numbrit sellest, aga ma ei jäänud enam magama. Vist kuskil nelja paiku sai jälle uinutud.

Hommikul oma nägu Boris ei näidanud, mis tähendab, et ta teab väga hästi mis ta valesti tegi. Kuri olen ta peale muidugi ka. Oleks, et juhtus õnnetus ja ei jõudnund pissikastini – ei pissikast oli enne seda loiku ja täiesti saadaval ja puhas. Veel lähemal sinna kus me ta jätsime olid kaks teist pissikasti. Lisaks, pole pikemat aega meil sellist jama enam olnud. Mu mõte oli, et ju siis miskit ei sobinud talle. Võib-olla sai liiga vähe tähelepanu. Kahjuks sellest kassist on mul natuke raske aru saada, pikka aega on kõik normaalne ja siis pöörab jälle ära. Nii palju ma igal juhul tean, et tulevikus enam isast kassi ei võta.