Jälle üks nädal möödas

Nädal on väga kärmelt jälle mööda tiksunud.
Kuna ma eelmise nädala lõpetasin meie nädala ostukorviga, siis ma alustan see nädal, sellega mis välja tuli.

Laupäeval plaanisin ma sealiha teha. Kuna ma vaatan ALATI kuupäevasid, et kõige värksem meile lauale satuks, siis oli mul ruumi mängimiseks. Kus juures pakendatud juurikate puhul saab vaadata kui on kõrgem number, siis on see hiljem korjatud. Igal juhul, sealiha me ei teinud. Nagu ei tekkinud seda „suurt“ söögi isu. Michi ütles lõpuks, et tema tahab hoopis seda külmutatut pizzat. Ma ise tegin endale tuunikala mozzarella salati. Mul oli kodus salatimaterjal olemas. Nii läks mozzarella kohe käiku.

Pühapäeval tegime kala ära. Kala roast jäi keedukartulit järgi mille ma tööle kaasa võtsin ja sõin lõunaks kodujuustuga. Esmaspäeval sai siga ära tehtud ja teisipäeval kana. Kana oli siis riisi, teryaki ja juurviljadega (korralki mehine portsion sisaldas c.a. 500kcal, ma arvutasin selle huvi pärast välja).Kanast jagus kaheks päevaks. Samuti oleme hoolsalt puuvilju ja marju hävitanud. Üht-teist on neist veel järgi, see tähendab, et see nädal ma enam puuviljadesse investeerima ei pea. Lõunaks sõin ma enamuse nädalast tatraputru. Eile käisime me Ernestos kohtingul, ehk siis kodus ei söönud ja lõuna tegi firma välja kuna ma olin koolitusel. See nädal läks minul ei rohkem ega vähem kui 0€. Michi maksis eilse arve ja tellis enale üks kord 3€ eest lõunat. Nii, et hästi majandasime nädala see kord ära.

Mis on veel järgi on supimaterjal. Kuna ma seda lurri Michi suppi ei tee, vaid kavatsen korraliku supi teha, siis on mul selle jaoks paari asja veel vaja nagu näiteks kapsas. Igal juhul on mul nädala menüü enam-vähem paigas.

Täna teen siis pasta bologneset – ma pole seda 100 aastat teinud ja hull isu on selle järgi.

Homseks on plaanitud Risotto, sest noh… ma tahan seda. Ma olen kõikidest risotto retseptidest lõpuks enda oma leiutanud, mis on nagu väga hea.

Pühapäeval teen ma praetud kanafileed, seenekastme, kartuli ja juurviljadega. Samuti teen ma supi valmis, sest ma kavatsen selle tööle kaasa võtta ja sellest nädal aega toituda.

Esmaspäeval läheb jälle käiku mu kana teryaki roog. Michit ei tüüta vist see kunagi ära. Ma pean veel mõtlema mis ma kolmapäevaks teen, sest neljapäeval ma lähen kollegidega välja ja Michil on siis pizza päev. Samas on mul Cammemberti kodus ja sinna sobiks salat kõrvale. Eks vaatab, ehk hakkab midagi veel silma. Igal juhul on mul ostunimekiri juba paigas.

Nädal on iseenesest olnud üsna rahulik. Tavapäraselt tööd, ehk siis kui ma arvasin, et mul hakkab igav, tuli hulk tööd juurde. Lisaks veel üllatus koolitus ISO 14001 peale. Mis oli põnev ja keskkonnakaitse põhine. Koolitus keskendus CO2 jalajäljele, mis muutub aina suuremaks teemaks meie maailmas. Varsti on asi nii kaugel, et me peame hakkama mõõtma iga tarnija CO2 jalajälge ja see saab ka olema üheks kriteeriumiks, mille järgi peame tarnijaid valima. Nii surutakse peale, et USA ja Hiina peavad hakkama ka keskkonna teadlikumalt tegutsema. Muidu jäävad nad osadele klientidele lihtsalt mängust välja. Aga sinna on veel pikk ma. Igal juhul point oli selles, et kui me oma tarbimis kultuuri ei muuda, siis ühel hetkel surevad inimesed välja.

Majaga on nii, et see puhkab ja kuivab. Väga kenasti kuivab, sest aknad enam niiskeks ei lähe. Ma usun, et kuna nädala pärast lubavad Norrkad usinasti +10 saame hakata tegutsema. Täna läheme valime WC kapi välja. Meil on ju WC nii pikk, et me teeme sinna lisaks panipaiga. Homme valime värvid kaminaks välja. Ma arvan, et see tuleb üsna lihtne must-valge kamin. Järgmisel reedel läheme plaate välja valima. Keda meil veel ei ole on plaadi panija. Seda me otsime nagu tiku-tulega taga. No ei ole kedagi, kellel oleks aega plaatida. Ma loodan, et kogu me elu selle taha ei jää. Köök on tellitud juuni alguseks ja selleks ajaks peab põrand valmis olema. Keda meil veel vaja on maaler ja keegi kes teeb kips tööd ära. Meil on suures toas, söögitoas ja saunas ripplaed plaanitud koos valgustusega. Elektrikud on oma töö teinud (garaaz on veel tegemata aga majas on kõik valma), nüüd peaksime kellegi leidma, kes me laed valmis teeks. Ja noh põrand tuleks ka millalgi ära valada. Enne seda peame garaazi tühjaks tegema. Michi tahtis seda sellel nädalal teha, aga mu meelest ei ole -15 kraadiga ei mõnus ega mõttekas väljas jännata. Pigem siis juba järgmisel nädalavahetusel. Eks vaatab, ma üritan talle augu pähe rääkida, et me see nädal puhkame. Lisaks on mul hunnnnnnniiiiiik triikida ja kapp veel sorteerimata.

Elektrikuteg on nii, et meil pidi välis kardinate jaoks tulema üks tsentraalne lüliti. Elektrik aga unustas selle pakkumisse panna. Ta lubas meile küll mingit lahendust, kuidas me selle odavamalt saame, aga need asjad on hetkel ka elektrikute poolt tegemata. Pluss kõik voolu vägrid garaazi, et saaks garaazi uksi puldist lahti teha jne. Ühesõnaga hullult palju nipet-näpet.

Muidu on olnud rahulik. Kuna õhutama enam ei pea ja liiga külm on ka siis oleme nautinud rahulikke õhtuid koos. Varsti läheb aga jälle mässamiseks. Ma juba täiega ootan millal stabiilsus tagasi.

Minu “laisa inimese” lasagne

Ma pean ausalt üles tunnistama, et ma ei oska päris õiget lasagnet teha. Aja jooksul olen ma katse-eksitus meetodil aga oma variandi sellest toidust leiutanud. Kunagi tahaks juurvilja lasagne ka ära proovida. See kord ei sobinud Michaelile aga variant, et ma hakkan midagi veidi tervislikumat katsetama, mis tõttu jäin oma harjutud retsepti juurde.

Vaja läheb esiteks hea tuju, muidu ei tule toit hea. 

Siis hakkliha (500g oleks kõige parem, aga kuna Michaelile see ei maitse, siis ma võtan 300g). Tomati pastat (mul on 500g Barilla Arrabiata), riivitud mozzarellat, lasagne lehti, värsket basiilikut, küüslauku, oliive, veidi veini, soola, pipart ja parmesani.

Alustuseks tuleb hakkliha küüslauguga ära praadida. Kui hakkliha enam roosa ei ole siis lonks veini lisada. Kui vein on ära auranud ja hakkliha pruunistunud on aeg lisada tomatipasta. Seda tuleb vaiksel tulel mõne minuti hautada.

Pärast seda alustan ma lasagne plaatide laotamist. Esimene rida lasgane plaate, hakkliha, juustu ja basiilikut. Teine rida on lasagne plaadid, hakkliha ja juust. Ja nii kuni on viimane rida vaja laduda. Siis laon ma lasagne plaadid, veidi rohkem hakkliha (muidu jääb pealmine osa kuiv), juust, parmesan, basiilik ja oliivid. 

Siis 15. Minutiks eelsoendatud 200C ahju ning voilà!

Meie toidulauast

Töö rutiin on tagasi ja sellega ka teistsugune toitumine nädala sees kui puhkuse ajal oli.

Esiteks ei ole meie hommikusöök enam nii toitev kui nädalavahetuseti või puhkuse ajal. Hommikusöögiks on siis meil enamasti täistera leib (me kutsume seda Harry leivaks, kuna tootja nimetab seda ka nii). Michael sööb enamasti ühe leiva juustu ja margariinga ja teise marmelaadiga, kõrvale kohv ja mahl. Ma söön tavaliselt mõlemad leivad soolasena. Kate on  vastavalt tujule. Täna oli näiteks toorjuust ja tomat. Mahla ma ka ei joo vaid selle asemel vett ja muidugi kohvi. Ilma selleta ma ei saa.

Lõunatame me me tööl. Tööl on üsna mitmekesine toit. Valikus on enamasti üks liha roog ja teine on taimetoidu roog. Portsu saab valida vastavalt kas väike või suur. Väikese hind on 2 -3 € ja suure hind varieerub 3-5€. On võimalus valida ka suppi aga see on pigem eelroa vormis ja hästi pisike. Salati baar on meil ka, aga see on kuidagi väga nigel.

Õhtuti püüan ma siis miskit kerget. Suvel olen proovinud erinevaid salati variante ja sinna kõrvale kana. Kuna nagu ma eelpool mainisin on me nädalavahetuse hommikusöögid üsna toitvad – pagarist toodud levakesed ja saiakesed, muna ja igasugused singid ning juustud, siis lõuna ja õhtusöök nihkusid meil kokku ja alles kusagile viie kanti.

Vahepaladest nii palju, et ma olen ennast viimase kahe kuuga igasugusest vahe näksimisest lahti harjutanud. Kui aga kõht on päris tühi siis loosi läheb kas mõni puuvili või siis peotäis pähkleid. Lisaks olen seadnud eesmärgi päevas vähemalt kaks liitrit vett ära juua ilma, et kohvi või teed sinna juurde lugeda.

Pühapäeval tegin ma riisinuudleid kana, sojakastme, magusa chilli kastme ja erinevate juurviljadega. See on mu oma leiutis mis Michaelile väga maitseb. Tavaliselt praen ma kana pruuniks ja maitsestan pipra, vähese soola sisaldusega soja kastemega ja teelusika magusa chilliga ning panen kõrvale. Edasi lähevad kõik juurviljad pannile (vastavalt sellele mida parajasti saada on) koos küüslaugu ja sibulaga. Kui juurviljad juba enam-vähem pehmed on lisan kana ja vajadusel natuke veel chillikastet ja soja kastet. Riisinuudleid leotan vees vastavalt pakendi juhendlie. Kõik kokku segada ja ongi valmis.

Esmaspäeval tahtsin ma teha kukeseeni Harry leival, kuid Michael ütles, et see olevat liiga kuiv ja ma võiks midagi muud selle asemel proovida. Merkuris oli soodukas üks päts itaalia chiabatta moodi saia. Selle ma viilutasin siis ära ja panin ahju pannile ootama. Kukeseened praadisin ma või, sibula, küüslaugu, murulaugu ja tilliga pannil ära ja laotasin saia peale. Raputasin natuke juustu veel peale ja nii nad kümneks minutiks ahju sai asetatud. Kui juust oli peal sulanud võtsin nad ahjust välja ja raputasin tilli veel peale ja olidki valmis.

Teisipäeval tahtsin ma teha salatit koos küpsetatud krevettidega, aga kuna Michael mulle kuskil 20:00 paiku teatas, et ta on söönud ja ei jõua enne kümmet koju siis ma viskasin pannile kolm muna, tegin kõrvale hunniku kurgiviilusid ja kaks porgandit. Juurviljade kõrvale tegin väherasvasest kreeka jogurtist ja ema toodud dipi maitseainetest kastme. Kalorite poolest tuli kokku kuskil 450 kcal ja kõhu sain ka mõnusasti täis. Munad on üldse sellised toredad toiduained mis täidavad kõhtu ja hoiavad ka seda pikalt täis.

Kolmapäeval tegingi salatit koos küpsetatud krevettidega. Krevetid olid paneeritud ja külmutatud Iglo poolt ja minu töö oli nad vaid kümneks minutiks ahju panna. Salatiks ostame me juba valmis pakendatud salatilehtede segu, see on paras ports kahele inimesele. Peale lõikasin pool paprikat inimese peale ja 50 grammi kirsstomateid, lisandina veel saiakuubikud ja natukene parmesani juustu. Kastmeks tegin valge balsamico ja oliivõli koos maitsetaimedega nagu murulauk, basilikum, till, petersell, salvei ja oregano.

Mis teie õhtuti sööte? Kas sööte hommiku- lõuna ja õhutsööki, või jätate mingi toidukorra vahele?  Vahest on üsna raske välja mõelda, mida võiks süüa teha. Mis tõttu, kui on kellelgi mõni mõnus kerge retsept, mis ei sisalda endas ei hautamist ega keetmist ega ka hunnikute viisi liha, siis oleks ma õnnelik kui seda minuga jagada viitsite!

Mjau

Eile läks hullem kisa maja taga lahti. Mjau ja mjau. Doris kutsus mega valjult. Mõtlesime, et mis nüüd lahti. Valu mjau nagu ei olnud, see kõlab teist moodi.

Doris kutsus vaatama oma saaki. Nimelt oli ta muti kätte saanud ja nõudis paid ja kommi. Eks ta oma miljon paid ja kommi ka sai.

Tegelikult on meil pidevalt mingid laibad ukse ees, sest mõlemad kassid tublid jahimehed. Eriti nad hiiri ei söö. Pigem tuuakse saak meile. Ju siis me oleme nii kõhnad ja peaksime neid hiirekesi ka mugima. Sügisel saab olema jälle laipade uputus, kuna maja taga on maispõld.

Muidu kannatame ikka palavuse käes. Tahtsin eile sportima minna, aga paraku oli keegi kõik aknad seal stuudios lahti teinud. See aga tähendas seda, et need 33C mis väljas olid, olid ka spordikeskuses. Selle peale ma mõtlesin, et ma olen niigi palju higistanud, aitab tänaseks. Üldiselt on seal kliima aga keegi oli selle välja lülitanud.

Õhtusöögiks tegin hiirte asemel siiski see kord krevette salatiga. Lihtsalt selle palavusega ei jaksa midagi peale salatilehe närida. Krevetid olid külmutatud ja 200g eest maksin ma 5€. Aga ma väga, väga, väga tahtsin krevetti saada. Auatria mõnud… ka lõhe 100g hind on siin sama mis Eestis 1kg hind. Mis sest, et see sama Norra Lõhe.

Täna on plaanis minna Grieskircheni Vaatega Baari (Sicht Bar) after work Hugot jooma. Hugo on valge veini, piparmündi ja leedriõie maitseline jook. Carina ütles, et parim Hugo on just seal. Eks seda ma näen siis õhtu poole.

Tänaseks lubab siis 39C ja keskööl peaks välk ja pauk selle kuumalaine siis lõpetama. Külmaks ja vihmaseks siin õnneks ei lähe vaid ilm muutub stabiilsemaks  päikese ja maksimaalselt 25 C. Ühesõnaga – mõnus.

Nii kiiresti on pühapäeva õhtud käes

image

Küll nädalavahetused lähevad kiiresti. Käes on jälle pühapäev ja Eestis hakkavad jaanid. Jaanipäeva ilm on ka Austrias. Külm, hall ja vihmane. Sobiv aeg ka Austria roogadeks.

See nädalavahetus kokkas enamus ajast Michael. Ehk siis see tõenäoliselt mu figuurile hästi ei mõjunud. Aga mis seal ikka. Homme jälle jõusaali. Mu spordi hullusega on hakanud nakatuma ka Michael, sest täna tuli otsus, et ta hakkab ka sügisest käima. Eks näeb, mul oleks igal juhul hea meel kui ta kaasa tuleks.

Täna nagu eelpool aimata võis kokkas Michael. Ta vist sai esimest korda knödlitega hakkama mis ka mulle maitsesid. Üldiselt ma knödlitest vaimustatud ei ole aga see kord olid head. Michi tegi neid teist korda elus ja teeb maitsega ka oma emale silmad ette.

Kõige maitsvam oli aga kukeseene soust. See kord seda vahukoorega ei teinud vaid võttis pigem creme fini mille rasva protsent on 15%. Poole vähem kui vahukoorel. Kukeseened olid küll hinge hinnaga aga nad olid seda väärt. Ja mu 20 minutit iga üksiku seene valimine oli ka seda aega väärt, sest seened olid ilusad ja värsked.

Me liha üldiselt väga palju ei söö. Enamasti kui siis kana. See nädalavahetus oli siis loomalihast hakkliha ja täna sealiha. See oli hea vaheldus kanale. Michael seda siga see kord ka kuivaks ei ajanud nii, et maitsev oli ka.

Mul on hea meel, et Michi vahest kokata ka viitsib. Tegi mu pühapäevase olemise ka chillimaks kui ma sain kõrvalt vaadata kuidas inimene kolm tundi pliidi ees tantsib ja kõrvale spritzerit juua.

See nädalavahetus me suurt midagi korda ei saatnud. Kuidagi ei olnud seda jaksu ja vihma sajab ka kogu aeg. Vahest on ju hea ka lihtsalt niisama olla. Ei peagi ringi jaurama.